Silt: kalapüük

Läänemaa kalameeste lestasaak on vilets juba mitmendat aastat. Kalurid näevad võimaliku põhjusena, et võõrliik ümarmudil on lesta välja tõrjunud, aga teadlase sõnul on lesta kehva käekäigu kõige suurem põhjus Läänemere hüdroloogiline seisund. Nõva kandi kalamees Aivar Oruste ütles Lääne Eluga kolmapäeval Nõva sadamas kohtudes, et sai äsja selle hooaja kõige kehvema saagi: ühe kilo lestakala võrgu kohta. Oruste sõnul on tema tõsisem lestahooaeg reeglina jaanipäevast poole septembrini. Kala on tänavu küll vähe olnud, aga Orustele on auasi, et Nõva sümboliks olev lest, mis on nii praeguse osavalla kui ka varasema valla vapil, kohalikus kohvikus iga päev ikka lauale jõuab. Lestasaak ei ole Oruste sõnul aga juba mitu aastat kiita. „Kümme või 15 aastat tagasi oli nii, et kui kala oli ühes võrgus vähem kui kümme kilo, ütlesid kalamehed, et pole mõtet merele minna. Nüüd saadakse kaks kilo võrgu kohta ja minnakse samal õhtul uuesti võrke panema,” rääkis ta. Värsket lesta Oruste ei m

[caption id="attachment_384687" align="alignnone" width="1920"] Mullune aasta ei andnud Läänemaa rannakalureile eriti räimeõnne. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa rannakalurite saak oli mullu viiendiku võrra väiksem kui aasta varem. Eelmisel aastal püüdsid Läänemaa rannakalurid ligi 361 tonni kala, mida on 92 tonni võrra vähem kui 2024. aastal ja 36 tonni võrra vähem kui 2023. aastal. Esitatud püügipäevikute järgi püüdsid Läänemaa kalurid eelmisel aastal enim räime, kokku 87 tonni. Sellele järgnes 80 tonniga ahven ja 37 tonniga nurg. Võrreldes 2024. aastaga püüdsid kalurid mullu 2,3 korda rohkem nurgu ehk 21 tonni rohkem. Aastaga kasvas särjepüük seitse tonni ja vimmapüük viis tonni. Suurim langus tuli mullu räimepüügis – selle peamise püügikala saak kukkus aastaga pea 60 protsenti ehk arvuliselt 123 tonni. Rohkem kui kaheksa tonni võrra langes aastaga ka ahvena püük. Viie aasta taguse püügistatistikaga võrreldes on enim kasvanud võõrliigi ümarmudila ja säina

[caption id="attachment_447215" align="alignnone" width="1920"] Kalad. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet PRIA jagas jääaluse kalapüügi investeerimistoetust, kokku summas 260 553 eurot. Läänemaalt saab toetust neli kutselist kalurit kokku 26 114 eurot. Esimest korda kutselistele kaluritele makstava jääaluse kalapüügi arendamise toetusega soovitakse tag

[caption id="attachment_306978" align="alignnone" width="1280"] Eelmisel aastal lossiti kala enim Dirhami sadamas. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Maablogis tutvustati 2024. aasta kutseliste kalurite kalapüügi statistikat. Ülevaadet aitas teha regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn. Statistikast tuli välja, et eelmise aasta vanim kutseline naiskalur oli 72-aastane ja pärit Läänemaalt. 202

[caption id="attachment_424224" align="alignnone" width="1920"]