7

Haapsalu aurulaev lüüakse Rakveres läikima

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu lahel augustis sõitma hakkav aurupaat jõudis eile Rootsist Eestisse. 7,3 meetrit pikk laev toodi Rootsist kohale auto järelhaagisel.

Laeva Nordingråst ära toonud autojuht Priit oli ise juhuslikult Haapsalu mees. Eile tõsteti laev Rakveres ja autolt maha. „Kõik on läinud hästi,“ ütles osaühingu Loorber omanik Priit Verlin ütles Lääne Elule.

Rakveres läbib aurik enne Haapsallu toomist värskenduskuuri.

„Kajutiosa tehakse ringi, tuunime ilusamaks,“ selgitas Verlin. Laeva jääb ikka valgeks. „Kuid Haapsalu vapi pealt püüame võtta toone, millega alusele särtsu anda.“

Verlini sõnul peab aurik Haapsallu jõudma 1. augustiks.

Haapsalu kuursaali juures asuva on paadikai juurde on juba ehitatud aurupaadi sildumiskoht.

„Tehnikaosa on väga heas korras,“ rääkis Verlin viimase aasta kaldal veetnud aurikust.

„Väga ilus asi,“ kiitis Verlin laeva. Laevaga tutvumiseks oli tal Nordingrås aega neli päeva. „Laeva endised omanikud tegid meile korraliku õppe,“ ütles Priit Verlin ja lisas, et laeva aurukatlale tehti Rootsis ülevaatus.

Katelt köetakse tavalise 50 cm pikkuse halupuuga „Nullist töökorda kütmiseks kulub aega poolteist tundi, järgnevatel päevadel saab vajaliku surve üles vähem kui tunniga,“ selgitas Verlin.

Aurulaeva käigushoidmine on Priit Verlini sõnul ikka väga tõsine tegevus. Kes sellega sõitma hakkab, peab laeva armastama. „Kas mina või laev“, öelnud eelmise kapteni naine mehele. Et kapten otsustanud naise kasuks, tulnudki aurik müüki panna.

Nordingrås tegutses auriku majandamiseks selts ning laeva fännklubil oli üle saja liikme. Üks sponsoritest oli kohalik Kramforsi kommuun. „Paljud lubasid teda Haapsallu vaatama tulla,“ ütles Verlin.
.
Haapsalus hakatakse aurikule uut nime otsima avaliku konkursiga. „Mõni ilus naisterahva nimi peaks olema,“ arutles Verlin.

Aurik tuleb ka Eesti registrisse arvele saada. „Meie mereregister ei osanud algul seisukohta võtta, kuid nüüd, kui katel on setrtifitseeritud, öeldi, et kõik on OK,“ lausus laeva maaletooja Priit Verlin.

Aurulaev, mis Rootsis kandis nime Stjärn, teenis umbes 500 kilomeetrit Stocholmist põhjapool asuva Nordingrå rahvast 20 aastat. Aurulaeva kere on 1955. aastast ja mootor on valmistatud 1985 Rootsis.

Fotod: Olle Sundkvist

_DSC4253 _DSC4254 _DSC4260 _DSC4288-2 _DSC4324 _DSC4383 _DSC4386

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Haapsalu aurupaadi vahendaja teenib euroraha toel hiigelkasumi | Lääne Elu

[…] hanke, kuhu maikuuks, kui hange lõppes, tuli vaid üks pakkumus disainiga tegelevalt Rakvere firmalt Loorber OÜ. Hanke tingimustes oli kirjas, et pakkuja peab olema tegelnud ajalooliste esemete müügi […]

trackback
Haapsalu aurupaadi nimeks valiti Kallis Mari | Lääne Elu

[…] Aurupaadiga hakatakse tegema lõbusõite Haapsalu lahel ning külastatakse ka Noarootsis asuvat Österby sadamat. Puuküttel töötava aurumootoriga laev on 7,3 meetrit pikk ning mahutab 10 reisijat. […]

trackback
Anneli Haabu: Läänemaa ööbimiste arv on kahanenud | Lääne Elu

[…] ja romantilised kohvikud, kuulsust kogub avatud Pitsikeskus, Haapsalu linna 735 juubeli ajal peaks sõitma juba ka aurulaev," loetles Haabu kuurortlinna […]

Gen.
Gen.

Pole sõnu,väga tore projekt või maakeeli ettevõtmine. Edu! Aga mitu inimest on meeskonnas? Seal peab peale kapteni ka katlakütja paberitega madrus olema…

Helen Eino
Helen Eino

Tore uudis, aga kuidas on loo autor suutnud nii palju kirjavigu teha, jääb arusaamatuks…

Sass
Sass

Mis ta siis nüüd on, aurulaev, aurupaat, aurik või on 3 in 1?

Kessu ja tripp
Kessu ja tripp

Kas see Suklese mootori kütmise pull jääb meie rahval nägemata või ?

wpDiscuz