Riigikogu maaelukomisjon otsustas toetada IRLi algatatud haldusreformi eelnõu esimese lugemise lõpetamist vaatamata sellele, et valitsuse seisukoht oli eelnõu osas negatiivne.
Eelnõu autori, endise regionaalministri Siim Kiisleri (pildil) sõnul näitab komisjoni otsus, et ka osa valitsuskoalitsiooni poliitikuid on jõudnud erinevalt valitsusest arusaamale, et sõltumata sellest, kes on parasjagu võimul, tuleb haldusreformiga edasi minna. Kiisleri sõnul saadakse aru, et kaua pole selles küsimuses enam võimalik jaanalinnu kombel pead liiva alla peita.
„Hindan seda, et vähemalt seekord hääletasid koalitsiooni saadikud südametunnistuse järgi, mitte Reformierakonna ametliku parteiliini järgi, mis on haldusreformi osas eitaval seisukohal. See näitab, et ka reformerakondlasteni on jõudnud arusaam, et täna puudub tegelik alternatiiv tõmbekeskustel põhinevale haldusreformile,“ rääkis Kiisler, kes avaldas lootust, et komisjonis leitud üksmeel võimaldab eelnõu menetlemist riigikogus mõistlikus tempos jätkata.
Kiisleri sõnul pidurdab iga reformiga venitatud aasta Eesti arengut. „Kõige valusamalt tunnevad seda just maapiirkondade elanikud ning seal on ka toetus meie väljapakutud reformile kõige tugevam. Viimase uuringu kohaselt toetab 71% inimestest, kes haldusreformi kohta arvamust omavad, tõmbekeskustel põhinevat haldusreformi,“ lausus Kiisler.
Täna on Eestis 215 omavalitsust, millest enamikus elab alla 2000 inimese. Kiisleri algatatud seaduseelnõu kohaselt saavad kohalikud omavalitsused ise otsustada, millise piirkonnas olulise keskusega ühineda. Tõmbekeskuste Eesti nime kandva haldusreformi tulemusena jääks Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles elab üldjuhul üle 5000 inimese.
