Teabeametis omastamise ja riigisaladuse lekitamise asjus kriminaaluurimise alla sattunud neljast isikust kahe nimed tegi teabeamet ja kaitsepolitsei neljapäeval avalikuks, märkides, et tegemist on Sergei Bõstrovi ja Pavel Kotkiniga.
Kohus on jõudnud vahistada kaks inimest ning riigiprokuratuur taotleb lähiajal veel kahe vahi alla võtmist.
Riigiprokurör Inna Ombler tunnistas neljapäeval ajakirjanikele, et kahtlustatavate ring on laiem kui neli inimest ning see võib veelgi laieneda. Tema kinnitusel on kohus praeguseks võtnud vahi alla kaks kahtlustatavat ning veel kahe vahistamine on taotlemisel.
Ombler ei soovinud täpsustada, millal süüteod aset leidsid, küll aga kinnitas prokurör, et esialgne kahju, mis on ligi 400 000 eurot, võib suureneda.
Ombleri sõnul on kahtlustatavad andnud menetluse käigus juba esimesed ütlused. Prokurör avaldas, et üks kahtlustatavatest, kelle nime teabeamet neljapäeval avaldas ehk Pavel Kotkin, on varasemalt töötanud mitmes riigiasutuses, sealhulgas ka välisministeeriumis, kuid teadaolevalt ei ole mehe uurimise alla viinud tegevus tema endiste töökohtadega seotud.
Küsimusele, kas kaasusest võib välja kooruda ka riigireetmise juhtum, vastas Ombler, et ei soovi spekulatsioonidesse laskuda.
Teabeameti peadirektori Rainer Saksa sõnul ulatub kahtlustatavate poolt tekitatud kahju suurus uurimisandmetel ligi 400 000 euroni. Saksa sõnul on kaks kahtlustatavat Sergei Bõstrov ja Pavel Kotkin, kuid Saks ei soovinud täpsustada, milles neid konkreetselt kahtlustatakse.
Saks märkis, et tegemist on teabeameti pikaajaliste töötajatega, kuid ei kommenteerinud, mis ametis nad töötasaid ja millega konkreetselt tegelisd.
Saks ning kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ütlesid neljapäeval pressikonverentsil ajakirjanikele, et kahtlustatavate tuvastamiseni viis pikaajaline uurimine. Samas ei täpsustanud Saks, kui pikka ajaperdiooni tähendab "pikaajaline uurimine".
Saks ütles, et kuritarvitused avastati tavapärase sisekontrolli käigus ja teabeamet otsustas pöörduda kaitsepolitsei poole, kuna teabeamet ise ei ole uurimisasutus.
Saks nimetas juhtumit äärmiselt kahetsusväärseks, kuid avaldas rahulolu selle üle, et kontrollmehhanismid suutsid juhtunu avastada. "Otsustasime, et kaasus tuleb teha avalikuks," ütles Saks ja avaldas lootust, et juhtum saab kohtus lahendi.
Saksa sõnul on teabeamet teinud juhtunust palju järeldusib ning on oluliselt muutnud kontrollmehhanisme ja protseduure. Saks sõnas, et talle teadaolevalt ei ole sarnaseid juhtumeid teabeametis varem olnud.
Kaitsepolitseiamet menetleb riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse nelja teabeameti tööga seotud ametnikku omastamises ja riigisaladuse ebaseaduslikus avalikustamises.
Ametnikel lasub kahtlustus võõra vara omastamises suures ulatuses, kahele kahtlustatavale on esitatud lisaks kahtlustus riigisaladuse ebaseaduslikus avalikustamises.
Arnold Sinisalu tunnustas kolleege teabeametis, kes oma kahtlusi asjakohaselt kontrollima asusid. „Meie ülesanne on välja selgitada, kas ja mis ulatuses Eesti julgeolekuhuve on kahjustatud,“ selgitas Sinisalu.
Viimastel päevadel on ringlenud jutud, et uurimise all on ka turvaspetsialist Veiko Kulla, kuid tema seotust antud süüasjaga riigiprokuratuur kommenteerida ei soovinud.