Ratsasport – mida vaadata, kuidas hinnata

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

anu_parisoo_amadeus_allegro rakendi maraton kylliLäänemaal ei ole siiani ratsasport kuulunud just kõige populaarsemate spordialade hulka. Tänavu peetakse 16.-18. maini Rohense külas, Uuemõisa tallis seni Läänemaa suurim ratsaspordi takistussõiduvõistlus, mistõttu vaatame siinkohal üle, mida ratsasport ja selle üks osa, takistussõit, endast täpsemalt kujutab.

Ratsasport kui sõna tähistab üldist terminit, mille all mõistetakse erinevaid hobuste ja inimese koostöös toimivaid spordialasid, kuid palume mitte segi ajada traavispordi ja hobuste võiduajamistega.

Tuntuim, maailmas enim harrastatav ja üks kaheksast Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu ehk FEI (Federation Equestrian International) ametlikust võistlusalast on takistussõit (Show Jumping), kus ratsanik ja hobune ületavad võistlusväljakule asetatud takistusi.

Tuntuselt järgnevad on koolisõit (Dressage), kus põhirõhk hobuse liikumiste koordineeritusel ning kolmevõistlus (Eventing). Viimane sisaldab endas nii kooli- kui takistussõitu, lisaks maastikusõitu ehk krossi, kus ületatakse nn. looduslikke takistusi. Nimetatud kolm ala kuuluvad ka olümpiamängude programmi.

Ametlikest ratsaspordi aladest saame siinkohal nimetada veel maailmas üha enam populaarsust koguvaid kestvusratsutamist ja rakendisporti, samuti voltižeerimist ja lääneratsutamist. Kestvusratsutamises (Endurance) läbitakse arvestatava pikkusega vahemaid (30 – 160 km), kus põhitähtsaks on hobuse vastupidavus ja taastumine. Viimastel aastatel on eestlased ka sel spordialal lülitunud rahvusvahelisse konkurentsi.

Voltižeerimine (Vaulting) on lihtsamalt öeldes võimlemine hobuse seljas, kes jookseb galoppi 15 m ringil (ratsutamises nimetatakse voldiks ringi diameetriga 6, 8 või 10 m). Kuulub alates 1983.a. FEI alade hulka. Volitžeerimist harrastatakse nii individuaalselt kui ka võistkondlikult.

Rakendisport (Driving) seisneb hobuse juhtimises kaarikutest. Rakendispordi võistlus koosneb kolmest alast, milleks on koolisõit (Dressage), maastikusõit (Marathon) ja täpsussõit koonustega (Obstacle-Cone Driving). Võistlusi peetakse ühehobuse-, paaris- ja neljahobuse rakenditega.

Eraldi FEI aladena harrastatakse veel lääneratsutamist (Reining) ja erivajadustega inimeste ratsutamist (koolisõit ja rakendisport), kuid järgnevas peatume põhiliselt Eestis harrastatavatel ratsaspordialadel.

Hillar Talts
www.hobumaailm.ee


Andres Udeküll Calcyl Ruilas. Foto: Külli Tedre

Uuemõisa Karikas alustab laupäeval ja pühapäeval kell 8.00

Reedel saab avalöögi tänavune Läänemaa suurim takistussõiduvõistlus Uuemõisa Karikas 2014, mille korraldajad olid sunnitud laupäevase ja pühapäevase võistluspäeva alguse seoses suure startide arvuga tõstma kella kaheksale.

Korraldajate andmeil algab Uuemõisa Karika reedene võistluspäev plaanikohaselt ehk kell 10.00, kuid seoses suure startide arvuga oldi sunnitud võistluspäeva algust järgnevatel päevadel nihutama tunni võrra ette poole ehk alustatakse kell 8.00.

Palju on küsitud kontsertite algusaegade kohta.

Orienteeruva ajakava kohaselt alustab Ott Lepland reedel kell 20.00, Getter Jaani laupäeval kell 17 ja kell 20, Nordea panga bänd samal päeval kell 22.00. Pühapäeval esineb N-Euro enne Grand Prix sõitu, mille algusajaks on orienteeruvalt 17.00.

Kokku on ülesandmiste põhjal kolmeks võistluspäevaks registreeritud 857 starti, mille arv praktikast lähtudes küll tavaliselt veidi väheneb.

Enim starte on plaanitud laupäevaks, mil neid kavas üle 300.

Osalemisest on teatanud kogu vabariigi takistussõidu paremik, kusjuures üle pika aja stardib Eestis rahvuslikul võistlusel Hanno Ellermann. Starti asuvad ka Läti tipud, kõrgeima Longines reitinguga baltlane Kristaps Neretnieks, samuti Andis Varna. Läti takistussõitjatest on registreerunud veel Linda Sudare ja Marta Graholska, Leedust Matas Petraitis, Laimondas Skerys, Žydrunas Garbenis, Gabriele Dominauskaite, Danielius Gutkauskas ning Aleksas ja Liudas Seilius.

Hobumaailma andmetel on ilmastikuprognoos Uuemõisa Karika võistluspäevadeks hea – päikseline, soe ja mõõduka tuulega. Kellel ei ole võimalik üritusel osaleda, kuid soovivad sellele kaasa elada, saavad laupäeval ja pühapäeval jälgida meie koduleheküljel ja Postimehe on-line väljaandes edastatavat otseülekannet.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz