Haapsalu pärimusmuusikud (vasakult): Ellinor Raudsepp, Eliise Veltri, Hendrik Veltri, õp Viive Marleen, Lisete Ulla; ees Mattias Metsalu. Foto: Kristin Veltri erakogu.
24. aprilli varahommikul sõitis seitse vaprat Haapsalu noort pärimusmuusikut koos peredega Viljandisse, kus toimus VI üleriigiline võistumängimine.
Sel aastal olid esindatud Haapsalu muusikakooli pärimusmuusika osakonna kõik klassid esimesest seitsmendani. Julged võistumängijad olid Marjette Andrea Tederov, Hendrik Veltri, Ketlin Õunap, Eliise Veltri, Mattias Metsalu, Ellinor Raudsepp ja Lisete Ulla.
Haapsalu muusikakooli pärimusmuusikud olid tublid. Esimeses vanuserühmas tunnustati eripreemiaga Marjette Andrea Tederovi (plokkflööt, I klass) südi ja väljapeetud esituse eest ning Hendrik Veltrit (kitarr, II klass) selge ja stiilse esituse eest.
Ketlin Õunap kuulutati avatud klassi parimaks mängijaks nooremas vanuserühmas (plokkflööt, III klass). Teises vanuserühmas saavutas II koha Mattias Metsalu (plokkflööt, V klass), keda kiideti ilmeka ja tantsulise esituse eest.
III vanuserühmas toodi esile Lisete Ulla head pillikäsitsust (plokkflööt, VII klass) Teda tunnustati enesekindla esituse ja isikupärase stiilitunnetuse eest.
Eesti Pärimusmuusika Keskus õnnitles Lisete Ullat ja kinkis talle võimaluse osa võtta Eesti ETNO igasuvisest laagrist noortele, kus kahe nädala jooksul saab õppida eesti ja muude maade pärimusmuusikat läbi praktilise pillimängu ja ühistegevuse.
Hendrik Veltri võistles kitarril, teised plokkflöödil. Võisteldi kolmes tasemerühmas ning erinevates pillirühmades (kandled, lõõtsad, viiulid, torupillid, näppepillid ja avatud klass).
Võistumängimise tingimuseks oli esitada kaks eriilmelist tantsu Eesti pärimusmuusikast, kusjuures üks pidi olema pärit mängija kodukandist. Haapsalu noored pärimusmuusikud esitasid rannarootsi tantsumuusikat.
Pärast pingelist võistluspäeva oli noortel võimalik osa võtta rahvalaulu õpitoast, mille viis läbi Lauri Õunapuu, ning päeva lõppedes said osavõtjad õppida pärimustantse.
Võistumängijaid hindas žürii, kuhu kuulusid tuntud muusikud Ando Kiviberg, Neeme Punder, Krista Sildoja, Tarmo Kivisilla, Juhan Uppin, Robert Jürjendal, Tonio Tamra ja Elo Kalda.
Ando Kiviberg rõõmustas selle üle, et aasta-aastalt paraneb pillimängijate meisterlikkus.
Kogenud muusikute näpunäited
Pärimusmuusika on funktsionaalne muusika, mille esitamisel tuleb alati mõelda, kas see on rituaalne või tantsumuusika. Tähtis on, et lood täidaksid seda funktsionaalsust. Esitaja meisterlikkust lihtsa loo mängimisel saab näidata ja esile tuua varieerimise kaudu.
Põhiülesandeks peab Ando Kiviberg "mõnusat rütmi ja “pulss”, mis paneb jala tatsuma". Kiviberg soovitab suhelda publikuga, näiteks ennast enne mängimist tutvustada.
Enamasti aitab närveerimist vähendada suurem esinemiskogemus. Neeme. Punder tunnustas selleaastase võistumängimise head lugude valikut, sest need olid eriilmelised: üks tantsuline, teine rahulikum.
Punder toonitas, et selline konkurss annab võimaluse esineda erineva andega lastel. Ta soovitas laste pillimängus arendada fiilingut või gruuvi ning püüda seda ka õpetada.
Punderi sõnul toetab pärimusmuusika ja selle mängimine närvisüsteemi ja tasakaalustab last.
Krista Sildoja tõdes, et noored pillimängijad on teinud palju tööd ja mängivad üha stiilsemalt pärimusmuusikat, paljuski tänu sellele, et õpetajad on pärimusmuusika õpetamisel teadlikumaks muutunud.
Sildoja peab oluliseks seda, et pillimängu õnnestumise nimel ei tasuks peljata lihtsust, leida pigem just lihtsatest lugudest üles energia. Sildoja sõnul oli sel võistumängimisel palju erilisi etteasteid.
Tarmo Kivisilla jaoks oli võtmesõnaks ergonoomika ehk pilli vaba ja pingeteta käsitsus. Esitaja peab tundma end oma pilliga hästi ning pillimäng peab olema loomulik. Samuti toonitas Kivisild pilli tooni olulisust, kui üht faktorit esituse õnnestumises.
Tonio Tamra meenutas, et pärimusmuusika funktsioon muusika suhtes on lineaarne, tants ei saa ju vahepeal seisma jääda; hea on, kui lapsed tunnetavad, et lugu peab edasi minema. Tamra rõhutas ka õige tempo valimist enne esitust.
Kui pillimängija võtab algul kõva tempo, siis loo jooksul see tihti aeglustub. Tonio Tamra rõõmustas, kui esitati omaloomingulisi lugusid, sest need sobisid lapse oskuste ja tehnikaga hästi.
Elo Kalda rõõmustas kannelde helisemise üle. Kalda rõhutas pillide häälestamist; ka esinemisel lugude vahel, kui pill on läinud häälest ära.
Õpetaja võib last aidata, seda ei peaks pelgama. Juhan Uppin soovitas treenida kuulmise järgi häälestamist.
Aparaadid aitavad, aga kõrv tahab ka treenimist. Uppin rõhutas, et lõõtsa kasutamise oskusest sõltub ka heli tugevus ning vaikselt mängimine ei tähenda väiksemat energiat.
Viive Marleen, Pärimusmuusikaõpetaja
Viive ja lapsed olid väga tublid.
Edu ja päikest Teile.