Emotsionaalsele pinnale, kuidas lende arvestada, saab vaidluse viia ainult üksikisikute ambitsioonikus, sest otse näkkukargav loogilisus ja faktoloogia räägivad järjepidevuse keelt.
Kurb, et ministeeriumiametnik Ruth Opmann [haridusminitseeriumi koolivõrguosakonna asejuhataja] ei lähtu oma (isiklikus) arvamuses asja sisulisest küljest, kuid ta eksib siin ka vormilist külge kaitstes – kogu nõukogude ajajärgu (50 aastat) oli kool riiklik, riigi ülalpeetav.
Leidi Schmidt, asudes juhtima Wiedemanni kooli, võiks tunda uhkust võimaluse üle jätkata 1918. a alanud traditsioone ja hariduse andmist, mis on Eesti teadus- ja kultuurieliiti rikastanud paljude väärikate inimestega. Jõudu talle!
2018. a tähistame oma armastatud gümnaasiumi 100. aasta juubelit.
Olli Toomik, 35. lennu vilistlane
Õppisin mujal.Siin ühiskondlik arvamus mõjutas otsuse tegemisel.Noortel pole vanusega kaasnevat kogemust,kuid õpetajad-direktor võinuks neid ju suunata….
Tänapäeval vist koolis viisakust ja lugupidamist ei õpetata, jääb mulje lugedes Mariliisi kommentaari. Matemaatikatunnis saab siiski matemaatikaalaseid teadmisi, ehk ka seda, mis on enamus ja vähemus. Kui nüüd arvata, et enamus nn huvigrupist on praegune LÜG õpilaste arv, mis võiks siis olla umbes 300 ja loodetavasti/usutavasti on ka neil siiski erinevad arvamused, aga see selleks, ja vilistlasi on mitmetes tuhandetes, mis oleks siis vähemus, siis…. kurb.
Muidugi kena, et mullalõhnalistel vilistlastel lubatakse linna õhku hingata ja eemalt maju vaadata. Võiks ju ka keelusildi panna.
Haapsalu Põhikooli lõpetab tänavu 1 lend. Kõik see suur hulk inimesi, kes lõpetas Haapsalus Kuuse tänaval põhikooli on jäetud ilma koolita/järjepidevuseta. Mis nüüd küll saab, kas meid on unustatud!
Kuuse t. keskkoolil/gümnaasiumil pole mu mälestuste järgi kunagi olnud kommet kutsuda kokku põhikooliosa vilistlasi. Vilistlasteks on peetud ikka gümnaasiumiosa lõpetanuid. Miks see nii on, ei tea. Ehk põhjusel, et vene ajal kulges õpilase haridustee ladusalt esimesest klassist üheteistkümnendani samas koolimajas. Kooli vahetamine sõltus rohkem perekonna kolimisest või kutsekooli minekust, mitte 8-st klassist 9-sse üleviimisest. Põhikooli kokkutulekuid on mu teada Haapsalus korraldatud Ehte t koolimajas, kus Haapsalu 8.kl. kool aastaid tegutses. Haapsalu l Keskkoolil 8.-klassilisega juriidiline seos puudus. Praktiline seos ka, kui v.a. need õpilased, kes tulid üle HlK keskkooliossa. Tänane Haapsalu Põhikool ei asu toonasega samas hoones, ei kanna sama… Loe rohkem »
Täpsustan oma kommentaari ll lõigu esimest sõna. Antud juhul pidasin ‘põhikooli’ all silmas Haapsalu 8.(9.) kl. kooli.
Selles majas asus enne okupatsiooni Läänemaa ühisgümnaasium. Nüüd on selles majas jälle Läänemaa ühisgümnaasium. Järjepidevus on igati loogiline. Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistatakse ka järjepidevuse järgi, kuigi vahepeal Vabariiki ei olnud.
Kas ei ole tõesti muud tähtsamat teha, kui ajada taga seda asja?
Ajalugu jääb alles. Neid koole pole alles, kuid haridus Haapsalus on alles.
Haritakse õpilasi ka erinevate koolide ajaloo kohta. Ajalugu jääb. Seda me ei muuda.
Õpilased on uues koolis, uute reeglitega koolis. Igal õpilasel on siiani õigus lugeda oma lende nii, kuidas soovivad.
Enamus võidab ja hetkel on need, kes on REAALSELT SEOTUD selle lennunumbriga(mis neile tuleb) otsustanud niiviisi.
Teile jääb mälestus, te saate vaadata maju linnas, palun olge rahul. Ja kui te teaks, et tegelikult ei ole asi veel läbi läinud oleks teie tekst tõsiseltvõetav, sõnavõtvad vilistlased.