Statistikaameti andmetel tegeles Eestis möödunud aastal vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga ligi 87 500 inimest, populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul, teatas BNS.
Läänemaal on rahvakultuuri harrastajaid 2 488. Ka läänlaste hulgas on populaarseim koorilaul, kuid sellega sellega tegelejaid on rahvatantsijatest vaid kümmekond rohkem.
Koorilauluga tegeles mullu 42 349 inimest, selgub statistikaameti andmebaasist. Rahvatantsuga tegeles möödunud aastal 20 828 inimest, harrastusnäitlemisega 6343, käsitööga 4128 inimest ning mõne muu rahvakultuuri alaga kokku pisut enam kui 13 800 inimest.
Läänemaal tegeles mullu koorilauluga 909 inimest ja rahvatantsuga 899. Harrastusnäitlemisega tegelevaid läänlasi oli 279, käsitööga 136. Rahvamuusika, puhkpillimuusika, folkloori, muu vokaalmuusika ja muude valdkondadega tegelejate arv jäi eelmisel aastal alla saja.
Rahvakultuuri harrastajatest 71 protsenti olid naised ja 29 protsenti mehed. Lapsi oli harrastajate seas 46 protsenti ja noori 16 protsendi, täiskasvanuid 32 protsenti ja eakaid kuus protsenti.
Ka Läänemaal on rahvakultuuri harrastajad enamasti naised – 1813, mehi oli kolm korda vähem – 675. Vanusegruppidest on Läänemaal esikohal lapsed, keda tegeleb rahvakultuuriga 1093. Täiskasvanud harrastajaid on 944, noori 273 ja eakaid 178.
Rahvakultuuriga tegeles kokku 4815 kollektiivi, enim oli laulukoore ja rahvatantsurühmi (vastavalt 1429 ja 1377). Harrastusteatritruppe oli 495, vokaalmuusika- ja puhkpilliansambleid vastavalt 437 ja 142.
Läänemaal tegutseb 156 kollektiivi, neist 61 rahvatantsurühma ja 42 koori.
Rahvakultuuri keskuses oli mullu registreeritud kokku 1191 rahvakultuuri juhendajat, kellest 779 on erialase kõrgharidusega.
2013. aasta seisuga oli Eestis ligi 2791 asutust, mille juures tegutsevad rahvakultuuri kollektiivid.
