Läänemaal ei suleta tulevast õppeaastast mitte ühtegi kooli. Alg– ja põhikoolide puhul poleks mõistlik arutleda, kas see on hea või halb. Gümnaasiumide puhul võiks seda siiski teha.
Eestis jääb sügisest kokku vähemaks 22 gümnaasiumi. Läänemaa on üks vähestest maakondadest, kus gümnaasiume kinni ei lähe. Meil on kolm munitsipaal– ja kaks riigigümnaasiumi. Muidugi ei saa keelata valdu oma pisikest gümnaasiumiosa oma raha eest edasi pidada, kui riik seda ei tee, aga — kas see on mõistlik?
Esiteks: kahte riigikooli, Noarootsi ja Haapsallu mahuksid gümnasistid ilusti kõik ära, ja eks mõni lähe nagunii mujale ka.
Teiseks: gümnaasiumi nagu alg– ja põhikooligi puhul saab rääkida teeninduspiirkonnast ehk piirkonnast, kust tullakse kooli õppima.
Kui alg– ja põhikooli puhul mõõdetakse seda kilomeetrites koolist koduni, siis gümnaasiumi puhul see nii pole. Heasse kooli käiakse kasvõi mitmesaja kilomeetri taha. Seda näitab ka meie kolme viimase aasta 9. kl lõpetanute liikumine.
Väikestest maagümnaasiumidest rääkides ei saa nende pooldajad üle ega ümber väitest, et maalapsel võib keskharidus jääda saamata, sest maal on inimesed nii vaesed, et neil pole jaksu last linna kooli saata. Gümnaasium iga hinna eest olgu ikka kodu lähedal. Nii et üks kahest: kas on väide auklik või elavad Läänemaa kõige rikkamad inimesed Lihula ja Hanila vallas.