Valitsusliit tahab riigikoguliikmed taas volikogudesse lubada

Seadus, et riigikoguliige ei või samal ajal ka omavalitsuse volikokku kuuluda, võeti riigikogus vastu Siim Kallase valitsuse ajal 2002. aastal, seadus jõustus 2005. Kümmekond aastat hiljem on poliitikud kokku leppinud, et see piirang tuleb kaotada.

„Kaotame keelu ühitada Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme töö,“ on Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioonileppes kirjas. „Sätestame, et Riigikogu liige ei saa volikogu liikme töö eest hüvitist. Algatame hea poliitilise tava, et Riigikogu liige ei kandideeri kohaliku omavalitsuse volikogu esimeheks ega aseesimeheks.“

Riigikogu reformierakonna fraktsiooni liige Lauri Luik ütles, et ta on olnud selle mõtte pooldaja sellest ajast peale, kui riigikokku valituks osutus.

Lauri Luik on kohalikel valimistel kandideerinud neli korda ning kaks korda pürginud ka riigikokku. Mullustel kohalikel valimistel kogus Luik 54 häält ning pääses selle tulemusega ka Haapsalu volikokku, kuid riigikogu ja Haapsalu volikogu vahel valides loobus ta kohast volikogus. Tema asemele pääses linnavolikokku Tõnu Parbus.

„Parlamendisaadikute osalemine volikogude töös tuleks kindlasti kohalike omavalitsuste juhtimisele kasuks,“ on Luik kindel. „Täiendav informatsioon parlamendi tasandilt, nö otseallikast, omab lisandväärtust, mida saab vastava omavalitsuse elanike hüvanguks kasutada.“

Lauri Luige sõnul oleks mõistlik ja loogiline on see seadusemuudatus rakendada aastast 2017, mil toimuvad järgmised kohalikud valimised.