Kalle Küttis: Eestis ei suleta jõuga ühtki kooli

Eestis ühtki kooli jõuga sulgema ei hakata, kinnitas haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis.

Kalle Küttis kaitses seisukohta, et gümnaasiumiosa ja põhikool tuleb lahutada. Koolitüüp, mis hõlmab 1.–12. klassi, on nõukogudeaegne sünnitis, mujal maailmas sellist ei tunta.

Need kaks on nii erinevad koolid, et näiteks Rootsis on neil eraldi ametiühingud: üks põhikooli, teine gümnaasiumi töötajaile, ütles Küttis.

Gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamine oli Eestis päevakorral ka 1990. aastate alguses, aga siis polnud veel nii suurt laste– ja rahapuudust. Nüüd, mil Eestis on 80 000 last vähemaks jäänud, on mõistlik taastada esimese eestiaja seis.

Linnagümnaasiumid

Küttis ei näinud midagi traagilist, kui 2025 on Eestis alles sada gümnaasiumi ja suur osa neist asub suurlinnades. Selge on ka see, et igasse tõmbekeskusse gümnaasiumi ei jagu. Juba praegu on gümnaasium vähem kui pooltes omavalitsustes. Pooltes omavalitsustes ei ole mitte mingisugust kooli.

„Mida peavad need omavalitsused tegema?” küsis Küttis. „Kas ennast põlema panema?”

Eesti ja Soome haridusvõrku kõrvutades tõi Küttis esile, et Eestis asuvad gümnaasiumid üksteisele liiga lähedal, lausa üksteise kukil, kui näiteks Kesk–Eesti kaarti vaadata.

„Kokkutõmbamise kohti muidugi on,” ütles Küttis.

Soome on oma koole kõvemini koomale tõmmanud. Kui aastail 2004–2008 vähenes Soomes õpilaste arv 5, siis koolide arv vähenes 14 protsenti.

Küttise sõnul on haridusministeerium otsustanud teha igasse maakonda riigigümnaasiumi ja kavatseb kasutada selleks peagi avaneva tõukefondi raha. Munitsipaalgümnaasiumide kordategemiseks avalikku konkurssi ei tule, selgitas Küttis.

Praegu on riigigümnaasiume kolm: Haapsalus, Jõgeval ja Viljandis. Tuleval aastal lisandub veel neli.

Riigi rahaga korda tehtud riigigümnaasiumi ja väikest munitsipaalgümnaasiumi võrdles Küttis Mercedese ja Moskvitšiga. Mõlemaga saab sõita, aga sõit on väga erinev.

Suures koolis on teistsugune õhkkond, teistsugused võimalused õppimiseks, enesearenguks, sotsialiseerumiseks.

Kui vähemalt 250 õpilasega gümnaasiumis saab õpetajaile paremat palka maksta ja õpilastele suuremaid enesearendamise võimalusi pakkuda, siis 500 õpilasega koolis on võimalused veel suuremad.

Küttis tõi näite oma perekonnast. Viljandi lähedal Mustlas koolijuhi ametit pidanud Küttis pani oma lapsed nimelt Viljandisse kooli, et nad saaksid suures koolis õppida. Lastel tuli kl 6 tõusta ja bussi peale minna, aga nüüd, mil lapsed on kõik oma tee leidnud, ei ole keegi talle selle pärast etteheiteid teinud. Vastupidi, nad on tänulikud, ütles Küttis.

Õppekavad pilves

„Suures koolikeskkonnas on lapsele rohkem pakkuda,” ütles Küttis. „Kas usume või ei, aga see lihtsalt on nii.”

Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber kaitses väikest maagümnaasiumi. Tema sõnul on maal peresid, kus ei ole võimalik lapsi panna linna kooli, maksta seal elamise eest.

Kuulajate seas oli teisigi inimesi, kes kaitsesid kodulähedast kooli ja pidasid vastupidist seisukohta maainimese ebavõrdseks kohtlemiseks. Kui laps õpib kaugel linnas, ei saa ta pärast kooli kodus perekonda abistada, kuigi talus on abikäsi hädasti vaja.

Küttise sõnul on praeguste riigigümnaasiumide juures võimalus ühiselamus elada, aga näiteks Viljandi gümnaasiumi 500 õpilasest tahtis ühiselamukohta vaid viis. Lapsed eelistavad koju sõita ja see tähendab, et pigem peab olema hästitoimiv liikluskorraldus.

„Riigigümnaasium loob maakonnalinnas samasugused õpitingimused, kui on suures linnas,” ütles Küttis.

Kuulajaid huvitas, mis saab juhul, kui näiteks kolm omavalitsust ühinevad ja neis on kolm kooli. Kas muutub nende finantseerimine?

Küttise sõnul jätkub pärast ühinemist finantseerimine nii, nagu oli varem, ja mingeid koefitsiente ei muudeta.

Nelja aasta jooksul ei tohi ühinenud omavalitsuses ka teistes valdkondades, nt ühistranspordis elu halvemaks minna, toonitas haldusreformi projektijuht Sulev Valner.

Mis pärast nelja aastat saab, ei osanud ei Küttis ega Valner öelda, sest elu muutub kiiresti.

Küttis tõi näite Soomest, mille koolisüsteemi peetakse maailma parimaks. Seal tahetakse 2016. aastal viia õppekavad n–ö pilve ning see muudab haridussüsteemi ja elukorraldust põhjalikult. Kaovad õpikud, teiseneb õpetaja roll, vanad koolimajad omandavad uue tähenduse.

Küsimusele, mis saab hariduse ümberkorraldusest nüüd, mil valitsus vahetub, vastas Küttis, et kõike saab muuta, ümber otsustada ja teisti teha.

„Ükskõik, mis värvi lipuga ennast tuleval aastal ehitakse, kas või rohelise ja poolkuuga, rahasumma on sama,” ütles Küttis. „Kas see meile meeldib või ei, aga kuni me naftat ei leia, jääb nii.”
Lähiaastail muutub 12 gümnaasiumi põhikooliks

• Sel õppeaastal on Eestis 201 gümnaasiumiastmega kooli või puhast gümnaasiumi. Neile lisandub 16 täiskasvanute gümnaasiumi.
• Tuleval õppeaastal muutuvad põhikooliks Juuru gümnaasium, Tartu Vene lütseum, Tartu kunstigümnaasium; Tartu Karlova, Turba ja Tabivere gümnaasium; Aseri keskkool.
• Neis koolides on ainult 12. klass, järgmisest aastast on nad põhikoolid.
• Põhikooliks muutuvad ka Valga Vene ja Tapa Vene gümnaasium, Kolga ja Põlva keskkool, Võhma gümnaasium. Neis ei ole sel õppeaastal 10. klassi ja ülejärgmisest õppeaastast on need põhikoolid.
• Sel õppeaastal alustas kolm täiesti uut puhast gümnaasiumi, sh kaks riigigümnaasiumi: Jõgevamaa gümnaasium ja Läänemaa ühisgümnaasium ning Paldiski ühisgümnaasium.
• 2012 sai riigikooliks Viljandi gümnaasium, Eestis esimene maakondlikul tasandil tegutsev puhas gümnaasium.

Allikas: haridusministeerium