24

Neeme Suur: koolivõrk vajab hoidmist

Hiljuti süüdistas Lääne-Nigula vallavolikogu liige Jaanus Ratas vallavõimu valla koolivõrgu lammutamises.

Kuivõrd koolid ja haridus on nii tõsine teema, siis tuleb sellest ka rääkida. Kõigepealt tuleb aga öelda, et meil ei lammutata midagi. Lääne-Nigula vald on Eestis territooriumi suuruselt kolmas vald. Meil ei ole ühte suurt vallakeskust, on kaheksa väiksemat keskust, millest igaüks on tähtis. Sellisena on ka igas vallakeskuses paiknev kool oluline oma piirkonna, oma inimeste jaoks. Loogiline ja kõige mugavam on lapse usaldamine oma kodukoha kooli hoole alla.

Kui igale kogukonnale on kodulähedane kool oluline, siis igal lapsevanemal on vabadus kooli valida. Sellepärast peab iga kogukond ja iga koolipere hea seisma selle eest, et just kodulähedane kool oleks see parim kool, mida lapsevanem võib oma lapse jaoks kerge südamega valida. Lääne-Nigula vald peab hea seisma selle eest, et kõik tema keskused jääksid elujõuliseks ja areneksid, ning hoidma koolivõrku. Kohalik omavalitsus peab kooli ja teiste sotsiaalsete teenuse kõrval pöörama tähelepanu ka ettevõtlusele. Kui kool jääb piirkonna ainsaks argumendiks, siis selgub õige pea, et seda on liiga vähe.

Iga asjaga on kuskil mõistlikkuse piir. Koolid on niivõrd emotsionaalne teema, et mõistlikkuse küsimust on sellisel puhul raske esitada. Lihula ja Hanila vallas lepiti kord kokku, et kui oma lapsi käib koolis vähem kui 12, siis hakatakse mõtlema kooli sulgemisele. Kas siis ja kellele seda mõistlikkuse piiri kõige rohkem vaja on? Kas õpilasele, lapsevanemale, õpetajale või vallale?

Omavalitsusel on kohustus pakkuda kooliharidust. Igal juhul oleks vallal odavam pidada üleval vähem koole. Kui aga järgmise koolini on pikk maa, kui kool moodustab olulise osa piirkonna elujõulisusest, siis ei hooli omavalitsus koolikoha maksumusest, vaid teeb kulud ära. Küsimus on ainult jällegi: kus on mõistlikkuse piir? Esimese kuue klassi puhul sellist küsimust üldjuhul ei esitata. Aga kolmas kooliaste – 7., 8. ja 9. klass? See on kooliaste, mis peaks lapse ette valmistama edasiõppimiseks, tööks suuremas kollektiivis ja pakkuma tugeva aineteadmise. Kas siin on mõistlik seada piir, kui palju lapsi peaks õppima ühes klassis, selleks et edukat koolitööd läbi viia?

Kui on väike kool, siis on liitklassid. Laps saab õppida samamoodi, kui kasvada peres. Kui omavanuseid ei ole, kui samas klassis pole teisi õpilasi, siis on nooremad ja vanemad. Nagu tavalises suures peres, õpitakse nooremaid aitama ja vanematelt abi küsima. Kirjutama ja arvutama õpime, sporti teeme, mängime ja laulame koos nooremate ja vanematega. Kas aga kaheksanda ja üheksanda klassi füüsika ja keemia ka nooremate ja vanematega ühekoos selgeks saavad, või siis pakume individuaalõpet?

Kui Lääne-Nigula valla haridus- ja vallajuhid kogunesid Võntküla külamajja valla haridusvõrgu arengukava arutama, olid osalejad põhimõtteliselt seda meelt, et mingi piir kolmanda kooliastme pidamiseks tuleb kehtestada. Ei osavaldade juhid ega ka koolijuhid ei arvanud, et kriteeriumi seadmine kolmandale kooliastmele oleks koolivõrgu lammutamine. Eriti veel, kui saadi aru, et see ei oleks mitte jäik piir, vaid teetähis arutelu alguseks, ja seda juhul, kui ei ole näha õpilaste arvu püsimist või kasvamist nähtavas tulevikus.

Õpetajad ja direktorid ise rääkisid mõistlikkuse piirist päris endastmõistetavalt. Poliitikud on need, kes kõhklevad. Juhul, kui mingi kriteeriumi määramiseks lõpuks läheb, siis peaks selle suurus ise ka mõistlik olema ja sobima Lääne-Nigula koolide konteksti.

Nõva koolis käib praegu kümme oma piirkonna õpilast. Kui järgmisel aastal üheksas klass lõpetab, siis jääb oma valla lapsi kooli seitse või kaheksa. Järgmise seitsme aasta jooksul on näha veel kuute võimalikku õpilast oma piirkonnast. Vald otsib praegu võimalust kooliharidust Nõval jätkata. Oma kooli oma valla laste jaoks edasi pidada. Õpilaskodu ei ole see päästerõngas. Päästerõngas on hea auraga, üksmeelse kooliperega, usaldusväärne kool.

Vallavalitsus on välja tulnud oma ettepanekutega, et Nõval jätkatakse 6klassilise kooli pidamist. Vallavolikogus seisab arutelu alles ees. Otsused tuleb langetada koos valla arengukava kehtestamisega. Nõval tuleb tegeleda elukeskkonna arendamisega – elamukruntide müügiga, sadama arendamisega, puhkemajanduse arendamisega. Nõva kool on oma piirkonna jaoks parim, kuhu võiksid õppima tulla kõigi nende perede lapsed, kes piirkonda elama asuvad. Peremudelil töötav kool – miks mitte. Kui nüüd väga tahta, siis saaks ka kolmandas kooliastmes lastele individuaalõpet pakkuda. Lääne-Nigula valda see kulu pankrotti ei ajaks. Küsimus on vaid, kas see on mõistlik, ja kas see on aus laste endi ja ka teiste valla koolide suhtes.

Mis saab Lääne-Nigula valla koolivõrgust? Jätkab nii nagu praegu: kaheksa keskust, kaheksa kooli, üks munitsipaal- ja üks riigigümnaasium. Keegi ei lammuta koolivõrku. Hoiame koolid alles. Nii oli kirjas ka SDE nimekirjavalimisprogrammis. Nõva koolis on üheksa klassi, kui vaid laste arv seda vähegi võimaldab.

Loe ka Jaanus Ratase arvamust „Nõva kool kui Lääne-Nigula valla sõjatanner”, Lääne Elu, 28. juuni 2018.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Neeme Suure hävitustöö
Neeme Suure hävitustöö

Neeme Suur oli ka see mees kes tõi Andres Liiva Nõvale kooli hävitama.
Neeme Suur on valetaja.

hehh
hehh

Paraku jah, ta võib rääkida mida iganes, aga kahjuks faktide vastu ei saa.

Vallavanem
Vallavanem

Meie koos härra Suurega otsustame ja teeme. Teie ärge siin plõksige. Kui kool tahame kinni panna, siis paneme ja jutul on lõpp. Järgmise kooli sulgemise otsustame järgmine nädal.

Tegelikult
Tegelikult

on piirkonna kinni panemisel veelgi plusse: tüütud ja rahulolematud kolivad mujale, vanurid surevad välja (eriti, kui arsti juures käimiseks vajalikud bussiliinid ära lõpetada), siis pole vaja enam teede korrashoiu peale raha raisata, siis ka mitte lumelükkamise või haljastuse peale jne. Kasud on sees igati, nii et tõepoolest ärge seal plõksige midagi ning palun surge juba kiiremini välja!

Kahju
Kahju

Täiesti tühi mull. Seda teksti lugedes tekib tunne nagu homme hakkaksid valimised tulema. Ideoloogiate tutvustamise aeg on läbi, nüüd on tööd vaja teha, mitte lõhkuda. Probleemi hävitamine on muidugi oluliselt lihtsam, kui selle lahendamine. Eks tänane seltskond ongi seda teed astuma hakata. Oleks vaid julgeid, kes sellele käe ette paneks ja väikese ringi omavoli lõpetaks.

Mis toimub
Mis toimub

Nõva asjadega vägagi seoses – milleks teil need saadikud volikogus on? Kullamaa mehed ajavad Nõva asja aga teie omad istuvad vait nagu sukk. Häbi peaks olema nii valijatel kui eriti valitutel. Lugege veidi mis volikogus toimub, info on saadaval valla lehel.

Nii see käib
Nii see käib

Kõik kohalikud saadikud volikogus on kontrollitavad läbi teatud hüvede, mida neile suure kausi äärest lubatakse. Nii lihtne see ongi – üks või teine või kolmas objekt või heategu lubatud, kui õigesti hääletad ning õigel kohal suu kinni hoiad.

anonüümne
anonüümne

Tundub inimõiguste rikkumisena…

Nõuanne sm. Suurele
Nõuanne sm. Suurele

Kui tõepoolest Riigikogusse kandideerida kavatsed, siis oleks vaja hääled ka ära teenida, tühipaljas umbluu ei aita. Näiteks võiksid sm. Lõhmuse nööbist kinni haarata ning talle selgeks teha, et parim tee edasi on Soraineni advokaatidega kiiresti kokkuleppele jõuda ning kogu see sõda ääremaade kallal võimalikult kiiresti lõpetada. Vastasel juhul võib valimiskampaania asemel hoopis umbusaldus juhtuda…

???
???

Tegelikult on vist nii, et kõik ei mahu pidulaua äärde. Nõva, see kõige kaugem kant, kobigu esimesena õue tagasi. Ei tea kes järgmine on, Kullamaa?

Tähelepanek
Tähelepanek
Vaene väike Suur, pole temast hoolivamat inimest (kui siis oli kunagi ehk Lenin) aga maavanemana ei teadnud ta midagi Nõva kooli olukorrast? Väga selgelt on meeles tema sõnad eravestluses : “Olge mureta, ei juhtu Nõva Kooliga midagi”. Ja see oli vähem kui aasta tagasi… Sama umbluu on ta olnud ka Lõuna-Läänemaa teemadel, olla nüüd üllatunud, et mingid piirkonnad on hoopis Pärnumaa, on koomiline aga kuradi kurb. Ja siis tuleb see tüüp jahuma “Esimese kuue klassi puhul sellist küsimust üldjuhul ei esitata. ” – loe “Kui valimisi tulemas pole, paneme kinni”. Kas kuskil on kuulda olnud, et asja arutatakse ka kogukonnaga?… Loe rohkem »
Sots on diagnoos
Sots on diagnoos

Neeme Suur, oled lihtlabane valetaja. Kui ei suuda poolt aastatki ette näha, siis peaks muu töö otsima. “Jah, meie anname garantii, et säilitame üheksaklassilised kooli nii, nagu nad on.” Neeme Suur, Lääne Elu 21.09.2017

Nimi (kohustuslik)
Nimi (kohustuslik)

Mull-mull-mull-mull väiksed valed kus on teie väiksed jalad?

wpDiscuz