Metsküla kooli ähvardab sulgemine

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Metsküla kooli direktor Pille Kaisel (keskel) seisab teist korda silmitsi vallavalitsuse sooviga kool sulgeda, seitse aastat tagasi sundis ta toonase Lihula valla juhid taganema. Eile oli koku koolipere Kukerannas laagris. Foto: Mirjam Varik
Metsküla kooli direktor Pille Kaisel (keskel) seisab teist korda silmitsi vallavalitsuse sooviga kool sulgeda, seitse aastat tagasi sundis ta toonase Lihula valla juhid taganema. Eile oli kogu koolipere Kukerannas laagris. Foto: Mirjam Varik

Lääneranna vald on ette valmistanud koolivõrgu korrastamise kava, mille järgi satub sulgemisohtu 6klassiline Metsküla kool.

Lääneranna vallavalitsus kavatseb teha volikogule ettepaneku kehtestada 6klassilise kooli pidamise piiriks 18 last. Metsküla kooli laste arv langeb alla selle piiri kahe aasta pärast. Metsküla kooli direktori ja Lääneranna volikogu liikme Pille Kaiseli sõnul tähendaks 18 lapse piiri kehtestamine Metsküla kooli sulgemist.

„Siis on meie koolil kriips peal,” ütles Kaisel. „Muidugi olen ma sellise piiri kehtestamise vastu. See oleks täiesti mõeldamatu.” Enne nelja valla liitumist oli Lihulas ja Hanilas algkooli pidamise alampiiriks 12 last.

Tänavu käis Metsküla koolis 21 last. Tuleval ja ületuleval aastal käib seal 19 last. Alla 18 jääb lapsi 2020. aasta sügiseks, mil prognoosi järgi peaks koolis olema 17 õpilast, sellest järgmisel aastal vaid 14 õpilast.

Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa sõnul ei tähenda esitatud ettepanek ühegi kooli sulgemist. Pikkmetsa sõnul näitab prognoos kooli teeninduspiirkonnas elavaid lapsi ehk lapsi, kellele Metsküla on lähim kool. „Metsküla kooli on alati leidnud tee õpilased ka mujalt kui kooli teeninduspiirkonnast, mistõttu ei maksa prognoosi põhjal sulgemist kuulutada,” ütles Pikkmets.

Kaiseli sõnul on Metsküla lähim kool praegu pooltele ehk kümmekonnale lapsele. Üks laps käib Metskülas 20 km kauguselt Hälvatist, mis jääb Lihula gümnaasiumi teeninduspiirkonda. Käidud on ka üle 50 kilomeetri kauguselt Kullamaalt. „Seni ei ole me ühtegi last pidanud oma kooli meelitama. Kui piiriks saab 18, siis peame hakkama külast külasse ja perest peresse käima,” ütles Kaisel.

Metsküla kool oli sulgemisohus ka seitse aastat tagasi, mil sulgemise eelnõu oli juba ette valmistatud. Toona sundis kogukonna ja avalikkuse surve volikogu eelnõu tagasi võtma.

Lääneranna vallas on kokku seitse kooli, sh kaks 6klassilist – Metsküla ja Kõmsi. Kõmsit sulgemine ei ähvarda. Kuue aasta prognoosi järgi õpib seal 20–33 last. 9klassilistest läheneb kriitilisele piirile ainsana Virtsu kool, kus kuue aasta pärast käib 31 last. „Kui laste arv langeb alla 36, ei panda kooli kinni, vaid tehakse 6klassiliseks,” ütles Pikkmets.

Varbla, Lõpe ja Koonga kooli laste arv kuue aasta jooksul alla 36 ei jää.

Kuna Lääneranna valla ühinemislepingus on kirjas, et esimese nelja aasta jooksul ühtegi kooli ei suleta, peaks sulgemisotsuse poolt hääletama 75 protsenti volikogu liikmeid. Kooli 9klassilisest 6klassiliseks muuta ei keela aga keegi. 75 protsenti on 16 liiget 21st, Mikk Pikkmetsa juhitud valimisliidul on volikogus 14 kohta.

Pikkmets on saatnud Lääneranna koolivõrgu korrastamise ettepanekud volikogu hariduskomisjonile, et see need läbi arutaks. „Ettepanekud on tehtud, arvestades riiklikku rahastamist. Selleks, et kohelda piirkondi ja elanikke võrdselt, on vaja kehtestada võrdsed alused, kuidas ja mis mahus me teenust osutame,” ütles Pikkmets.

Vallavanema sõnul peaks riiklikku rahastamist arvestades olema vallas kolm kooli, kuid ta ei täpsustanud, mis koolid need on. „Riigi rahast ei tule välja juhtimiskuludeks, gümnaasiumiklasside õpetajate kuludeks ja tugispetsialistide palkamiseks,” ütles ta.

Lääneranna volikogu hariduskomisjoni esimees, Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber peab mõistlikuks nelja kooli – 6klassilised koolid Virtsus, Varblas ja Koongas (või Lõpel) ning gümnaasium (või põhikool) Lihulas. „Seitse kooli on ilmselgelt liiga palju. Niimoodi edasi minna ei saa. Selles mõttes olen ma Ecxeli-mees küll. Tehtud ettepanekud on alustuseks väga head,” märkis Sõber.

Seitsmes koolis käib kokku 442 last, mis on Sõbra sõnul paras ühe kooli täis. Lääneranna valla hariduskulud on 3,6 miljonit eurot aastas. Kõige kallim on õpilaskoha maksumus Lõpe koolis – 261 eurot kuus, kõige vähem Lihulas – 90 eurot õpilase kohta kuus.

Ettepanekud volikogule

  • Kehtestada 6klassilise kooli minimaalseks arvuks 18 last (seni 12 last).
  • Kehtestada 9klassilise kooli minimaalseks arvuks 36 last (seni piiri ei olnud).
  • Koostada Lihula gümnaasiumi ja Virtsu kooli renoveerimise ajakava ja leida rahastus.
  • Lõpetada 1. juulist hariduskulude hüvitamine teistele omavalitsustele, sest Lääneranna valla koolides on kohti kõigile valla lastele.
Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
11 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ei saa aru!
5 aastat tagasi

Metskülas pole enam aastaid, aastaid poodi, pole raamatukogu. Nüüd siis järg kooli sulgemise käes.

Võiks saada aru
5 aastat tagasi
Reply to  Ei saa aru!

Raamatukogu on täitsa olemas.

Arvos
5 aastat tagasi

Rahastus…rahastus…. Sisserännanud tontide ülalpidamiseks aga jagub oksendamiseni raha.

Jura
5 aastat tagasi

Kuritegelik käitumine mis muud.

Huvitav
5 aastat tagasi

Huvitavad paralleelid Lääne-Nigula vallaga: hariduskomisjoni juht on valla ühe kooli direktor. Arendatakse paari kooli, milledest ühe direktoriks on loomulikult hariduskomisjoni esimees ja teise direktor temaga samas nimekirjas kandideerinu. EDUKAD VÄIKEKOOLID SULETAKSE. Kas mitte endisest maavalitsusest ja maavanemast ei peaks sellise hariduspoliitika alget otsima?

REIN
5 aastat tagasi

See oli ju ette teada, et nii hõreda asustusega ja pindalalt nii suure valla ülalpidamine läheb kalliks maksma. Märkasite, et probleemiks pole õpilaskoha maksumus, vaid peade hulk. Metsküla kooli ülalpidamiskulud on kordades väiksemad kui nt Koongas, aga see pole millegipärast argument.

Kuulge
5 aastat tagasi

Nüüd siis järg Mõisaküla käes. Kas lõpuks need inimesed, kes omateada seadusi teevad , ei saa aru, et võim on ju tegelikult vastutus. Vastutus iga paiga ellujäämise ja inimeste ees. Kui ilusasti räägiti: ” Liitumisega ei tohi kellegi elukvaliteet halveneda, vähemalt 4 aasta jooksul koolivõrku ei muudeta. Arendame ja soodustame igati elu maapiirkonnas. Ükski paik ei tohi jääda ääremaaks.” Oksele ajab, kuidas samad lubajad juba poole aasta pärast kõike lammutavad, inimestes ebakindlust ja pingeid tekitavad. Kas tõesti on õigus ja voli otsustada käputäiel ärimeestel ja ennastäis ülbikutel? Kas tulevad noored pered maale, kui seal enam koole pole ? Kes hakkab… Loe rohkem »

xxx
5 aastat tagasi

Mis korrastamine see ka on? Paneks kohe KÕIK koolid kinni ja ongi korras! Kellele neid siis vaja on? Lastele? Lapsed ju valimistel ei hääleta, nende arvamus ei ole oluline! Ülejääva rahaga oleks võimalik näiteks kuhugi betooni valada. See oleks hea lihtne projekt, keegi ei tee hiljem kindlaks, kui palju kõrvale sai kanditud.

Või umbes nii käib see poliitikute mõtlemine.

Õpetaja
5 aastat tagasi

Väga õige

Hellat Rumvolt
5 aastat tagasi
Reply to  Õpetaja

Hakkab jälle pihta…

Maana
5 aastat tagasi

Miks venitada…kui nii valivad õpilaste suhtes olla….lõpuks tasub karma.