Õpetajate Leht avaldas Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma lahkumisega seoses temaga lühemat või pikemat aeg koos töötanud inimeste meenutusi hetki koos käidud teelt.
Tallinna reaalkooli klassiõpetaja Aili Hõbejärv iseloomustas Gunnar Polmat kui direktorit, kes ei teinud suurtel ja väikestel õpilastel vahet, kellele olid kõik tähtsad.
Ta oli direktor, kes hoolis õpilastest ja kui kellelgi ei läinud õppimine enam hästi, püüdis ta selgusele jõuda, mis on lapse nii kaugele viinud. Ta võttis asjasse puutuvad õpetajad kokku, arutas nendega. Koolipääsemisel polnud füüsiline puue takistuseks
Gunnar Polma oli koolijuht, kelle juurde julgesid õpetajad minna ka isiklikest muredest rääkima ja igaüks võis olla kindel, et kabinetis räägitu jääb nende seinte vahele.
Ta hoolitses kooli rahalise külje eest, asutades fonde ja mitmeid võimalusi otsides. Headel aegadel korraldati koolis palju häid koolitusi, direktor seisis õpetaja palgatõusu eest.
Polma pidas väga tähtsaks õpetaja eneseanalüüsi. Iga õppeaasta lõpul olid koolis arenguvestlused, kus põhirõhk valupunktidel. Iga õpetaja sai direktsioonile oma ettepanekud esitada ja kunagi ei öeldud, et me ei saa seda teha. Alati leiti võimalus – ka siis, kui asi tundus täitsa võimatu.