Samas pole viimasel paaril kuul hindade alanemist võrreldes eelmise kuuga enam toimunud. Veebruaris oli kuine tõus 0,1 protsenti. Seega tuleneb aastanumbri kahanemine puhtalt baasefektist.
Inflatsiooni kiire aeglustumise taga on eelkõige energiahindade langus. Olulise jupi hinnatõusust võttis maha elektrihindade langus. Uue kaabli Estlink 2 avamine märtsis avab selles osas veelgi soodsamaid perspektiive.
Sellele lisaks on saanud tõeks ootus naftahindade languse osas, mis omakorda mõjutab suurt osa tarbijakorvist, sealhulgas ka küttekulusid.
Hinnad on jätkuvalt märksa odavamad kui eelmisel aastal ka teenuste osas, kus kestab veel mullu septembris toimunud hariduskulude järsu alanemise ja samal ajal odavnenud sideteenuste hindade mõju. Selle mõju kestab kuni käesoleva aasta septembrini, kust alates võibki oodata inflatsiooninumbrite taas suuremaks muutumist. Kuni sinnani on oodata hindades suhtelist stabiilsust ehk nullilähedast inflatsiooni.
Hinnatõusu on jätkuvalt vedamas veel põhiliselt toiduainehinnad, tubaka- ja alkoholi aktsiisitõusud ja muude kaupade hinnad. Toiduainehindade edasistest (maailmaturu hindade) arengutest peamiselt sõltubki, kas langeme deflatsiooni või mitte.
Kui muude varem nimetamata kaupade ja teenuste hinnatõusu osas suuremaid muutusi ei ole, siis riiete ja jalatsite hinnatõus on jäänud märksa väiksemaks kui varem. Kaubanduspindade hoogne laienemine on hakanud nende hindadele mõju avaldama. Konkurentsi suurenemine kaubandussektoris on veel üks põhjus, mis inflatsiooni käesoleval aastal väga madalal hoiab.
Praegu toimuv toob meelde aasta 2003, kus inflatsioon samuti imeväikeseks vajus, ja seda samade tegurite kokkulangemisel – toorainehindade langus maailmas ja hinnasõda kohalikul kaubandusturul.
Ülejäänud kaupade osas nende hinnatõusus suuremaid muutusi pole, mis näitab, et tegemist ei ole mitte laiemalt nõrga nõudluse poolt allasurutud inflatsiooniga, mis oleks majandusele ohtlik. Pigem on tegemist kulude alanemist võimaldava inflatsiooni aeglustumisega, mis tuleb majanduse tervisele kasuks. Pärast eelmise aasta liiga kiiret hinnatõusu kulubki majandusele ära väike kohanemisperiood, mis võimaldaks välist konkurentsivõimet taastada. Samuti võimaldab energiahindade ja muude kulude langus ettevõtetel toime tulla suhteliselt kiire palgakasvuga olukorras, kus majanduskasvu pole.
Tarbijatele peaks väiksemad elektri- ja kütusearved samuti meelepärased olema, turgutades nende ostujõudu ka aeglustuva palgatõusu olukorras.
Ruta Arumäe, SEB majandusanalüütik
