Seaduseelnõu järgi peab täienduskoolitusasutus oma kvaliteedi tõendamiseks nimetama põhikirjas kvaliteedi tagamise korralduslikud alused. Põhikirja muutmiseks on aega antud 2016. aastani. Koolitusasutusel on võimalus ise valida sobiv kvaliteedimudel või hindamismetoodika.
Rahvaülikoolide liitu kuuluvad koolid kasutavad enesehindamiseks EQM kvaliteedimärgi mudelit, mis on mõeldud eelkõige mitteformaalse õppe hindamiseks, olles õppijakeskne ja võimaldades saada hinnanguid kogu oma kooli tegevuse kohta. Selle mudeli edukas rakendaja on Island, kus see on riigi tunnustatud ja seotud haridusseaduse ning rahastamisega.
Seaduseelnõu järgi jaguneb täiskasvanute koolitus täiskasvanute tasemeõppeks ja täienduskoolituseks, kaotades varasemad määratlused nagu vabahariduslik ja tööõpe. Igasugune väljaspool tasemeõpet elluviidav eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus, mis toimub õppekava alusel, on edaspidi nimetatud täiskasvanute täienduskoolituseks.
Uue seaduse lisa hakkab olema täiskasvanute koolituse standard, mis kehtestab nõuded täienduskoolituse õppekavadele ja väljastatavaile dokumentidele. Tulevikus tehakse selget vahet, kas pärast koolituse lõppu väljastatakse osalejale tunnistus või tõend. Tunnistused väljastatakse vaid neile koolitusel osalejaile, kes saavutavad õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Muul juhul väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta.
Koolitusluba kaob, selle asemel hakatakse koole registreerima hariduse infosüsteemis. Registreerimine on vabatahtlik, kuid see on eelduseks riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest või struktuurivahenditest rahastamise saamiseks, võttes ühtlasi kohustuse järgida kõiki teisi seadusega etteantud kohustusi. Kui see ülesanne ei ole eesmärk omaette, võib koolitusi korraldada ka niisama.
Uus seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2015. Seega ei olegi nii väga palju aega jäänud seada korda oma õppekavad, kooli kodulehel avalikustatavad dokumendid ja muu vajalik.
Heli Kaldas, Eesti Rahvaülikoolide Liidu juhatuse liige
