Omavalitsustel tuleb üha rohkem juurde maksta, et gümnaasiumi pidada, sest riigi rahast ei jätku õpetajate palgaks.
1. jaanuarist tõusis õpetajate töötasu alammäär 12 protsenti. Läänemaa munitsipaalgümnaasiumide rahastamine aga on drastiliselt vähenenud.
Kõige kallimaks läheb gümnaasiumi pidamine Lihula vallas, kus vallal tuleb juurde maksta 23 600 eurot. Mullu maksis vald juurde 11 000 eurot.
Lääne–Nigula vald maksab Taebla gümnaasiumile peale 20 000 eurot. Mullu tuli rahakotti kergendada 18 000 euro võrra.
Kõige vähem maksab oma keskkoolile peale Kullamaa vald. Kullamaa keskkoolil on õpetajate palgaks kasutada enam–vähem niisama suur summa riigi raha kui Lihulas.
Mullune juurdemakse Kullamaal oli 2000 eurot, tänavune on hinnangute kohaselt 7000 eurot.
Kokkuhoid tuleb selle arvel, et gümnaasiumiosa tund on odavam, selgitas Kullamaa keskkooli direktor Meelis Välis. Kullamaal saab gümnaasiumiõpetaja 800 eurot palka, kui ta annab nädalas 35 ainetundi. Lihula gümnaasiumis saab sama palka 21 tunni, Taebla gümnaasiumis 22 tunni eest.
Kallid gümnaasiumid jäävad
Lisakulust hoolimata ei rutta ükski kohalik omavalitsus oma kooli sulgema. „Ega päeva pealt saa kinni panna,” sõnas Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi.
Lihula volikogu esimehe Jaak Kastepõllu sõnul sööb haridus suure osa niigi investeerimisvõimetust eelarvest, koolivõrk aga — kui vähegi võimalik — säilib senisel kujul.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerbi sõnul on täielikult riigi rahast võimalik gümnaasiumis palka maksta, kui seal on 250 õpilast. Mida vähem õpilasi, seda suuremad käärid.
Taebla 10.–12. klassis on 52 õpilast, Kullamaal 35 õpilast ja Lihulas 22 õpilast.
„Kui omavalitsus otsustab pidada väikest gümnaasiumi, peab ta sellesse ka ise investeerima ning seda otsust ka oma valla–linna elanikele selgitama–põhjendama,” sõnas Kerb.
Põhikoolid tulevad toime
Põhikooliosas kasvas riigi palgaraha omavalitsustes 2–47 protsenti. Kogurahastus langes Haapsalus, mis on tingitud sellest, et avati Läänemaa ühisgümnaasium. See on riigigümnaasium ja omavalitsus selle eest raha ei saa.
Läänemaa põhikoolide osas katab riigi eraldis õpetajate palgatõusu kõigis kohalikes omavalitsustes peale Martna.
Martnas andis riik tänavu juurde just nii palju raha, kui tõusis palga alammäär.
Mullu maksis Martna palkadeks juurde 25 400 eurot, tänavu maksab 26 000 eurot.
„Paremaks ei ole läinud, aga palgatõusu see katab,” sõnas Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Ridala vallavanem Toomas Schmidt ütles, et julgeb arvata, et riigi rahast ei tule õpetajate palk välja, aga täpsemaid arvutusi ei ole ta teinud.
Nõva, kus riigi raha on tänavu kõigest kaks protsenti rohkem kui mullu, võtab kasutusele eelmiste aastate jäägi —
30 000 eurot, ütles Nõva vallavanem Deiw Rahumägi.
Üle 800 euro saavad õpetajad palka Vormsis ja Noarootsis.
Vormsis maksab vald selleks juurde. „800 eurot tuleb välja riigi rahast, aga meil algavad palgad 880 eurost,” ütles Vormsi kooli direktor Veikko Kõrv.
Noarootsis tõusis riigi eraldis 47 protsenti, sest õpilaste arv kolmandas kooliastmes kasvas üle kolmekümne.
Noarootsi kooli direktor Alar Uus kinnitas, et kui mullu tuldi ots otsaga kuidagimoodi kokku, siis nüüd hakkavad õpetajad palka saama üle 800 euro.
Põhikooli– ja gümnaasiumiseaduse järgi on õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral tänavu 1. jaanuarist 800 eurot kuus.
Argo Kerbi kinnitusel eraldab riik raha veidi rohkem — 978 eurot õpetaja kohta.