Enriika Liiv: Kogupereüritus — arvelduskonto avamine Soomes

Madiken

madiken@le.ee

enriika-liiv

Haapsalust pärit endine Lääne Elu ajakirjanik Enriika Liiv kirjutab juba mõnda aega kolumni “Kuidas me kogu perega Soome kolisime”, mis ilmub igal laupäeval Lääne Elu paberlehes. 17. osas tuli juttu sellest, kuidas Soomes pangakontot avada.

Pangakonto avamine on Soomes pisut nagu sündmus või nii. Vähemalt selles pangas, mis mina soovisin, ehk Soome kohalikus konservatiivses vana kooli pangas – Osuuspankki.

Mõned kuud tagasi astusime mehega Osuuspankki uksest sisse, võtsime järjekorranumbri ja arvasime, et ega üle viieteist minuti ikka kulu. Pärast pooletunnist kannatlikku ootamist venivas järjekorra ütles teenindaja: „Oi, aga selleks tuleb teil aeg kirja panna!”

Olime hämmeldunud. Saime sobiva aja järgmiseks nädalaks. Kaasa tuli võtta tööleping ja töötasu väljavõte.

Meid võttis vastu kliendihaldur, kes siin maal sääraste toimetuste eest vastutab. Tervitas kättpidi, tutvustas ennast ja juhatas klaasustega tuppa. Rääkis pangast, küsis, miks just Osuuspankki kasuks otsustasime. Ühtlasi uuris meie plaane, küsis säästude kohta ja pakkus kodukindlustust.

Arvelduskonto avamine võttis palju aega. Uskumatult palju!

Mina sain omale konto ainult mehe kaasabil. Kui oleksin üksi kohapeale läinud, oleks mind ilmselt tagasi saadetud. Küsiti, mis tulu mul hakkab kontole laekuma. Ütlesin, et lasterahad. Pangatöötaja suhtumine oli range, vana kooli värk. Mul tekkis omamoodi uhke ja tähtis tunne — nagu oleksin äriasju ajanud.

Viimasena palus pangaproua meil valida pangakaardi ja nende pildid. Otsustasime tavaliste pangakaartide kasuks, millel on ka krediitkaardi funktsioon, mis lubab internetis välismaa poodidest oste sooritada. Kodusele pereemale on see tähtis boonus.

Valisin tumeda suitsupahvakuga pildiga kaardi, Viljar võttis linnapanoraami. Naljakas oli see, et kui paari nädala pärast kaart kohale jõudis, oli mehe omal jänese portree. Naersime südamest, sest meie kodus seisab raamitud foto kümne aasta taguselt halloween’ipeolt, kus minu kõrval istub jänese näomaalinguga Viljar. Muuseas, pildil hoidsin ma kätt ümber Viljari kaela, käes Swedbanki kaart.

Jutuajamine ja lepingute sõlmimine Osuuspankkis võttis aega üle poolteise tunni. Oleks kauemgi võtnud, aga lapse arstiaeg surus peale ja palusime korterikindlustusest teisel kohtumisel täpsemalt rääkida. Haldur märkis üles — helistame jaanuaris. Internetipanga paroolid saadeti mõne päeva pärast ümbrikuga koju. Hiljem tuli postiga koju ka paberist koodikaart. Iga koodi saab kasutada ainult korra ja kui koodid hakkavad otsa saama, saadetakse automaatselt uus. Pangakaardi hooldustasu on umbes viis eurot kuus ja see sisaldab kõiki ülekannete tasusid. Olen teinud ülekandeid ka Eesti kontole ja selle eest pole lisatasu küsitud.

Äramärkimist vajab seegi, et meile mitteharjumuspäraselt kulub ka Soome–siseselt ühest pangast teise raha ülekandmiseks kuni kolm tööpäeva. Eesti kontole kuni viis tööpäeva.

Mulle on mulje jäänud, et enamik eestlasi kasutab Nordea panka, enamik soomlasi aga on Osuuspankki kliendid. Vähemalt need mõnikümmend tuttavat kaasmaalast, kellega ise olen kokku puutunud, on kõik Nordeas.

Ka minu kaasa esimene konto oli seal. Nordeas käis konto avamine lihtsamalt — kohapeale minnes tuli võtta kaasa tööleping ja töötasude väljavõte ning arveldusarve oligi sama hästi kui tehtud.

Ainus imelik asi oli, et internetipanga paroolid said alles kolme kuu möödudes, kui palk oli kontole laekunud.

Eks igal pangal ole omad reeglid, kuid on ilmselge, et Soome on selles pisut konservatiivsem maa ja Eesti innovaatilisem. Mulle meeldivad mõlemad!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
22 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
jaaniuss
9 aastat tagasi

Imelik. Mina läksin panka ja ilusti sain kaardi, ja ruttu! No problemo.

B
10 aastat tagasi

Kummaline…mina avasin op-s konto jaanuaris 2014 ja ei saanud mingit pangakaarti. Öeldi, et tuleb oodata kahe kuu laekumised ja siis saab. Ja seda, kas midagi on arvele laekunud peab käima ise pangas küsimas…Õudne on see bürokraatia siin. Tõesti..lihtsad asjad ajatakse siin nii keeruliseks.

kas
10 aastat tagasi

kas seda kolumni saab siit ka kuskilt lugeda?või on see ainult paberkandjal?

Nimi
10 aastat tagasi
Reply to  kas

Loeksin ka huviga Enriika kirjutisi, kuid ei ole neid netist leidnud. Huvitav on lugeda, kuidas kellelgi läinud on. Huvitavamaks teeb asja Soomes see, et ühtseid reegleid ega seadusi pole. Oleneb, millise ametniku otsa satud. Ise kasutan ka OP panka. Kaarti mul pole, sularaha saab tasuta välja võtta. Kui paned arvele raha või võtad, tuleb aru anda, mida ostad või kust raha said. Raha väljavõttes peab alati see kontor, kus arve avati, andma loa raha väljamaksmiseks. Lisaks küsitakse ka mingi küsimus seoses sinu arvega. Näiteks kus arve avasid või millal viimati laekumine oli. Kõige kauem olen 40 min oodanud, et raha… Loe rohkem »

to Leo
10 aastat tagasi

ah,et väga tublid,kõik kes siit ära lähevad ? Aga need,kes jäävad,kas nad ei ole tublid või on nad hoopis lollid ? Või kes sinu arvates peaks siin õigluse eest võitlema ? Hiinlased,venelased-kelle asi üldse on meie Eestimaa ?

Leo
10 aastat tagasi
Reply to  to Leo

Nimetule! Ei kohalejääjad ei ole lollid! Nad on sageli otsustusvõimetud ja neil ei ole ettevõtlikust, et Eestimaa tolm jalgelt pühkida.Korraldada oma AINUKENE elu ja lähedaste inimeste normaalselt, so tagada neile euroopalikud väärtused. Selle asemel usutakse särasilmi üha uusi ja uusi valituse lubadusi, ei suudeta teha vahet valedel-alusetutel lubadustel, mida neile enne valimisi lubatakse. Kiunutakse kaasa palgaliste valitsuse ajakirjanikega, kes pasundavad korruptsioonist, varastamisest, jne Ja kindlasti ei ole need kes lahkuvad, kes kerge elu otsijad vaid seal välismaal peavad nad tegema tõsist tööd ja taluma põliselanike põlastavat suhtumist immigrantidesse, taluma koduigatsust, jne.Viimast muidugi leevendab Soome lähedus, laevad käivad Helsingi ja Tallinna… Loe rohkem »

Juku
10 aastat tagasi
Reply to  to Leo

Tundub mõistlik siit ussipesast põgeneda…Uurisin tausta ja voilaa…enamus komme on rootsi ja soome IP aadressiga. Venelased on ära õppinud eesti keele. Kommivad soomest, et peletada lakkekausi juurest penisid.

arvaja
10 aastat tagasi

Kurb on lugeda neid kommentaare, mis on õelust täis.Raske on minna võõrsile ja veel raskem seal hakkama saada. Paljud ei saa sellega üldse hakkama, põhjusteks võivad olla perekondlikud olud kuni oma hakkamise või julguse puudumisega. Me kõik oleme erinevad.
Igaüks korraldab oma elu nii kuidas ta oskab. Nimetatud artiklite puhul on hea, et saab palju infot, millised probleemid on ees ootamas, millega tuleb arvestada. Kurb, kui kadedad me oleme, õelus ajab igast poorist välja. Hirm tuleb peale!

ei ytle
10 aastat tagasi
Reply to  arvaja

on küll kurb.paljud eestlased ei salli mitte kedagi ega mitte midagi ja millegagi rahul pole, kõigil teistel on sada viga, kõik teevad kõike valesti:S aga õnneks ise ollakse perfektsed:D

Leo
10 aastat tagasi
Reply to  arvaja

Loen huviga neid jutukesi kuidas Soomes hakkama saada ning minu arvates on nad väga õpetlikud ja harivad.
Väga õieti teevad, et noored Eestist ära lähevad, siis lõpuks peavad ka riigiisad lihtsa inimese ellujäämise peale Eestis mõtlema hakkama.

Aga mürgiseid ja sapiseid kommentaare küll lugeda ei taha, see on vastik ja jälk!
Paistab, et osadel inimestel ei ole absoluutselt kodust kasvatust, nagu öeldakse “mida sülg suhu toob, seda tatt takka lükkab”.
Sedasi ei peaks siiski teiste silmi ja kõrvu risustama.

Anne
10 aastat tagasi

Tegemist juba 17. osaga. Paberlehes nad kõik ilmunud. Ja räägitud väga erinevatel teemadel. Ja mulle meeldib lugeda. Kui elust Soomes midagi ei tea, siis on ju kasu kui keegi oma kogemusi jagab.

Mare E
10 aastat tagasi

Ma ei mõista kommenteerijate negatiivust. Tüüpilised eestlased, kel klaas on ikka pool tühi. Kadedus ja õelus ajab teid teiste kohta halvustavalt mürki pritsima. Häbi teil olgu.

nipitiri
10 aastat tagasi

Järgmine artikkel võiks olla trammi ootamisest.

Aivar
10 aastat tagasi

Siis kui haapsalus oli siis kirjutas lilledest ja liblikatest. Nüüd propageerib siin võõrast võimu. Selle asemel et oma riiki ülese ehitada põgenes siit minema. Omal ajal ma küll selliseid eitesid ei näinud, kes siberisse vabal tahtel minna oleks tahtnud. Aga praegu on nad rahvus kangelased ja neid näidatakse kui eeskuju, nagu nii peakski olema. Plikale tuleks ärandmise eest rihma anda mitte siin legeveergudel hõisata lasta.

WideEyaan
10 aastat tagasi
Reply to  Aivar

Tambe9m tive problemas com le1bios reacessdos e rachados, ocorreu depois de uma alergia a um baton da Avon, aquele que e9 composto de gloss e batom ao mesmo tempo. O batom e9 excelente, me arrisco a dizer que foi o melhor batom que usei, contudo, depois de algumas aplicae7f5es, meus le1bios ressecaram a ponto de ferir e aparecer manchas roxas. O meu dermatologista prescreveu Epidrat Labial ou Ceralip, mas tanto um como o outro se3o difedceis de encontrar nas fame1cias da minha cidade e na capital, Recife. Ente3o, uma tia que e9 enfermeira, mandou-me passar MILLAR, um emoliente para mamilos,… Loe rohkem »

Nimi (kohustuslik)
10 aastat tagasi

Pigem võiks infot olla kuidas tööd leida. Mis dokumendid korda ajada. Kuidas maksuametiga lood on jne. Pangakontot oskab igaüks avada.