Homme kell 10.30 on Haapsalu Vabadussõja ausamba juures mälestushetk, millega meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu vabadussõjas.
Relvarahu aastapäeval asetab mälestuspärja kaitseliidu Lääne maleva pealik major Arnold Juhans.
Relvarahu aastapäeva tähistatakse kirikukellade helinaga üle kogu Eesti ja vaikuseminutiga raadioprogrammides. Kaitseväe üksused ja kaitseliidu malevad asetavad pärjad vabadussõja mälestussammastele kõikjal Eestis.
31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise ajal vaikuseminutit, austamaks vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
Relvarahu aastapäeva tseremoonial kõnelevad kaitseminister Urmas Reinsalu ja Tallinna Reaalkooli õpilane Kaarel Allemann, palvuse peab EELK peapiiskop Andres Põder.
Samuti tähistatakse relvarahu aastapäeva kirikukellade helinaga üle kogu Eesti ja vaikuseminutiga raadioprogrammides. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele kõikjal Eestis.
31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
