Enam kui veerand Haapsalus tõmmatavaist sigarettidest on Venemaa või Valgevene päritolu salasigaretid, selgus Taani firma Nielsen uuringust, mille andmeid kasutab oma töös maksu– ja tolliamet.
Haapsalus on salasigarettide osakaal sigaretiturust 27 protsenti. Võrdluseks: Tallinnas ja Pärnus on salasigarettide osakaal vastavalt 18,7 ja 11 protsenti.
Maksu– ja tolliameti liikuvkontrollitalituse juhataja Kunnar Keres kinnitas, et Haapsalus on salasigarettide osakaal piirkonda arvestades ebatavaliselt suur.
Kõige rohkem liigub Eesti maksumärkideta sigarette Narva ja Kohtla–Järve kandis, moodustades seal umbes poole sigaretiturust. Seal on see seletatav Vene piiri lähedusega.
Kerese sõnul uuritakse salasigarettide osakaalu sigaretiturul kord kvartalis nn tühja paki uuringuga. See tähendab, et tänavalt korjatakse äravisatud sigaretipakke, millelt on näha maksumärgid.
„Uuring kajastab üldpilti üsna hästi,” ütles Keres.
Olud Haapsalus halvenesid Kerese sõnul tunduvalt 2012. aasta keskel, mil salasigarettide osakaal kasvas umbes 10 protsenti.
Keres ütles, et Haapsalus tegutseb ilmselt keti viimane lüli: diilerid, kes sigarette turustavad, kuid ise Venemaalt või Valgevenest sisse ei too.
Edasi müüakse käest kätte. „Tehakse ka kojukannet, see on nüüdisaegne müügimeetod,” ütles Keres.
Kerese sõnul sõltub salasigaretiäri tihti töötuse osakaalust. Enamasti tegelevad sellega inimesed, kes elavad töötu abirahast või sotsiaaltoetustest.
Haapsalu kriminaaltalituse juhi Andrei Taratuhini hinnangul on ka tarbijaskond enamasti kehvema sissetulekuga inimesed, kes ostavad salasuitsu, et kulusid kokku hoida.
„Salasigaretiäri on selline, et kui inimene on kuradile käe andnud, siis ta sellest lihtsalt lahti ei saa. On isikuid, keda on selle eest karistatud kümneid kordi,” rääkis Keres.
Kuigi uuring puudutas Haapsalut, käib salasigaretiäri ka mujal Läänemaal.
Sel aastal on Läänemaal tabatud ja karistada saanud üks salasigarettidega äritseja, kuid infot on veel mitme kohta. Seda liiki kuritegude uurimise muudab keeruliseks, et nii müüja kui ka ostja on äri jätkumisest majanduslikult huvitatud ega kipu infot ametnikega jagama.
Kui varem ootas salasigarettidega äritsejat vaid trahv, siis 2008. aastast peab konfiskeeritud salasuitsu pealt tasuma ka riigil saamata jäänud aktsiisimaksu.
Keres tõi näiteks hiljutise juhtumi, kus kahe kasti konfiskeeritud sigarettide eest karistati inimest 1000 euro suuruse trahviga, millele lisaks pidi ta maksma 2000 eurot aktsiisi.
Salasigarettidega äritsejate tabamisega tegelevad nii maksu– ja tolliamet kui ka politsei. Seni on suurema osa juhtumitest lahendanud maksu– ja tolliamet, kuid kahe ametkonna vahel on hea infovahetus.
Tegelikult igati normaalne nähtus kui hakata võrdlema rahva sissetulekuid ja riigi( turustajate) ahnust. Ise loobusin üldse selle struktuuri toitmisest. Min taskust pole nad juba 2 aastat sentigi saanud.
sama ma – jatsin suitsenamine maha – figu vam!