Kas tarkvara uuendamisele kulutatud raha on alati õigustatud? Miks ei ole riigiasutustel ja omavalitsustel ühtset tarkvara, küsib Vormsi vallavalitsuse liige Valvi Sarapuu.
Seda lugu ajendas mind kirjutama raamatukogude tarkvara vahetus, millest on Lääne Elu paar korda kirjutanud. Enamik Läänemaa külaraamatukogusid ei olnud rahul tarkvara uuendatud variandiga ja valis hoopis teiste firmade tarkvara. Ma ei kirjuta mitte sellepärast, et mul oleks ühe või teise tarkvara eelistus. Ma isegi ei ole kumbagi programmi näinud ega tea nende tööpõhimõttest midagi.
Ma tahan kirjutada raamatukogude, valdade ja riigiasutuste toimimise üldpõhimõttest üleüldse.
Tarkvara (pidev) vahetamine ei vii lõppude lõpuks ju mitte kuhugi. Eesti riigi eesmärk on e–riigi toimimine. Tähtis on, et kui mul on vaja mingit raamatut, saaksin seda otsida maaraamatukogust, maakonna keskraamatukogust, teadusraamatukogudest, rahvusraamatukogust ja ka kogu Euroopa raamatukogudest. Elektrooniliselt. See peaks ju olema eesmärk.
Tarkvara vahetades siia–sinna tõmmeldes aga ei saa alati parimat tulemust. Need raamatukogud, kes praegu läksid üle RIKSi tarkvarale, ei näe, mis raamatut on võimalik tellida mujalt. Tundub, et aeg läks neil sammukese tagasi.
Nii palju raamatukogudest.
Mind ajendas kirjutama hoopis raha. Kui suured summad on omavalitsused ja riigiasutused ära raisanud igasuguste tarkvaraprogrammide vahetamisele, kodulehtede kujundajatele ja muule sellisele.
Omavalitsustes on aegade algusest olnud kasutuses ainult üks programm ja see on üle terve riigi kõigis omavalitsustes siiamaani üks — see on sotsiaalvaldkonda hõlmav programm, enne oli SIS, nüüd on uus programm. See on Marju Lauristini ministriksoleku ajast toiminud, sotsiaalministeeriumi tellitud üleriigiline süsteem. Mõelge, milline raha kokkuhoid!
Tahan oma jutuga öelda, et sellised süsteemid, nagu on välja töötanud sotsiaalministeerium, peaks olema riiklikult välja töötatud ka kõigil teistel aladel.
Maamaksu arvestavad omavalitsused juba aegade algusest, aga alles praegu on mõeldud üleriigilise maamaksutarkvara väljatöötamisele. Siiani vaatab iga omavalitsus ise, kuidas ta toime tuleb ja kuidas maksuametile andmeid anda saab ja veel nii, et need ühilduksid ka maksuameti süsteemiga. See on kirjeldamatult suur rahasumma ja aeg, mida on omavalitsused raisanud igasuguste maamaksuprogrammide peale.
Sama asi on ju ka valla kodulehtedega (eelmisel aastal vist alles tuli välja üks ja ühtne lahendus). See oleks ju väga hea, kui kõigil omavalitsustel oleks kodulehe ülesehitus ühesugune, kasutajal oleks teavet leida hulga lihtsam.
Võtame dokumendihaldusprogrammid — mitte keegi ei ole omavalitsustele ühtset programmi välja töötanud. Omavalitsus võtab tarkvara selle põhjal, kuidas firma seda esitleb. Kes esitleb kõige paremini, selle tarkvara ka võetakse. Ka dokumendihaldusprogramme on omavalitsused vahetanud mitu korda.
Omavalitsuste raamatupidamisprogrammiga on lugu üsna samasugune nagu dokumendihaldusprogrammiga. Ka raamatupidamisprogramm võiks ju olla selline, mis sobib kasutada kogu Euroopa omavalitsustes. Siis oleks andmeid kerge edastada, need oleksid kõigile üheselt arusaadavad ja teeksid kohe ära ka statistikaaruanded, nii et aruanded saaks ühe hiireklõpsuga statistikaametile saata.
Küllap on samasuguseid näiteid veel ja veel.
See on hoomamatult suur raha, mis on läinud lihtlabaselt omavalitsuste ja riigiasutuste kuludesse.
Me ikka ei ole vist veel e–riik, kuni ministeeriumid ei ole kogu oma haldusala selle pilguga üle vaadanud. Nõudmisi andmete kogumiseks, esitamiseks ja ühtlustamiseks esitavad ju ministeeriumid ja riigiasutused.
Valvi Sarapuu,
Vormsi vallavalitsuse kinnisvaraspetsialist
Kui inimene ise ütleb, et ta ei tea raamatukogu tarkvaraprogrammidest ( ja tegelikult ka mitte millestki muust) mitte midagi, siis võiks ta oma arvamuse endale jätta, et lugejaid vale infoga mitte eksitada. Artikkel on otsast otsani täis lauslollust…