Meediaanalüütik Toomas Leito sõnul said viis suuremat lehte oktoobris üllatavalt vähe valimisreklaami, mis kuu reklaamimahule avaldas suhteliselt väikest mõju.
“Viis juhtivat lehte said reklaami ainult 17 külge ja rahaliselt see tähendab umbes alla 30 000 euro kõikide lehtede peale kokku, mis on väike summa ja näitab, et oktoobrikuu positiivne tulem ei tulnud mitte valimiste arvelt,” kommenteeris Leito BNSile.
Vähesel valimisreklaamil oli Leito sõnul mitu põhjust. “Esiteks praegu parteideil pole väga raha, kõik vaatavad üksteise näppudele, varastada ei saa ju,” ütles ta. “Ja teine põhjus oli see, et üldine reklaamitrend on selline, et printmeedis avaldamine pole väga in tegevus.”
Näiteks Keskerakond ei avaldanud analüütiku sõnul mitte ühtegi reklaami suurtes lehtedes, vaid kulutas mujal. Reformierakond kasutas samuti rohkem suuri ülelinnalisi plakataid ja telereklaami, aga lehtedes ostis reklaami minimaalselt. “Need kaks asja lehtede seisukohtadelt sellise kurva tulemuse tegidki,” lisas ta.
Kuu kokkuvõttes Leito sõnul reklaamiturul oktoobris midagi erilist ei toimunud, kuid peamine oli see, et septembris alanud positiivne trend reklaamiturul jätkus ka oktoobris.
“Veidi kahandab optimismi see, et Eesti Ekspress ilmus mullu oktoobris 4 korda ja tänavu 5 korda – see võtab kõiki näitajaid umbes 2 protsenti alla,” kommenteeris Leito.
Võrreldes mullu oktoobriga suurenes viie juhtiva lehe reklaamimaht 59 külge ehk 7 protsenti, moodustades 946 külge. Reklaamikäive kasvas 72 000 eurot ehk 5 protsenti, moodustades 1,4 miljonit eurot. Lehtede veebireklaami käive suurenes 8 protsenti.
“Lehtede kaupa toimis vedurina taas Äripäev, nagu ka septembris, kuid turuliidriks jäi Postimees, kes on teistest nii palju kaugemale ette ära läinud,” ütles Leito.
Imelise tulemuse tegi Leito sõnul Delfi, mille reklaamikäive oli rohkem kui päevalehtede veebireklaami käive kokku.
Segmentide kaupa langes oktoobris autoreklaam 13 protsenti ja reisireklaam 22 protsenti. “Arvestatav tõus oli ehitussektoris 18 protsenti ja sisustuse valdkonnas 20 protsenti,” ütles Leito, lisades, et suuri reklaamikampaaniaid oli silmatorkavalt vähe.
Reklaami maht suurenes oktoobris aastases võrlduses kõige rohkem ehk 27 protsenti Eesti Ekspressis, aga lehel oli mullusega võrreldes ka üks number rohkem, vähenes reklaamimaht ainult Postimehes – 4 protsenti ja teised lehed jäid plussi.
Postimehe reklaamikäive oli oktoobris 600 000 eurot, mis jäi mullusega samale tasemele, Äripäeva reklaamikäive kasvas 11 protsenti 295 000 euroni, Eesti Ekspressi reklaamikäive kasvas samuti 11 protsenti 200 000 euroni, Õhtulehe oma 9 protsenti 185 000 euroni ja Eesti Päevalehe oma 5 protsenti 140 000 euroni.
10 kuuga on reklaamimaht kasvanud 111 külge ehk 1,5 protsenti, moodustades 7640 külge, käive on vähenenud 200 000 eurot ehk 1,7 protsenti, moodustades 11,4 miljonit eurot. “Kui kaheksa kuu kokkuvõttes oli käive miinus 3 protsenti, siis kaks viimast kuud on seda miinust vähendanud ja endiselt on reaalne võimalus, et aastalõpp tuleb väikese plussiga,” rääkis Leito.
Tagasi on käibe osas tema sõnul vaja teha ainult 1,3 protsenti, mis ei ole suur protsent, aga rahaliselt tähendab ikka täitsa palju. “Väike võimalus veel jääb, et jõuab plussi, aga väga raske on öelda mis see turg kahel viimasel kuul teeb.”
Oma igakuises reklaamituru uuringus võtab Leito arvesse viies üleriigilises lehes ehk Postimehes, Eesti Päevalehes, Õhtulehes, Äripäevas ja Eesti Ekspressis ilmunud reklaami mahu, korrutades selle võimalikke bartertehinguid arvestamata keskmise reklaamimüügi hinnaga. Postimehe andmed on ilma venekeelse leheta.
