0

Eesti on pressivabaduselt maailma 12. riik

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Eesti on maailma 180 riigi hulgas ajakirjandusvabaduselt 12. riik, asudes kõige suurema pressivabadusega maade hulgas, selgub organisatsiooni Piirideta Reporterid (RSF) kolmapäeval avaldatud meediavabaduse iga-aastasest indeksist.

"Eesti on olnud pressivabaduse kümne parima riigi hulgas juba aastaid. Eesti puuduseks on võimalus esitada väga lihtsalt laimusüüdistusi ning ajakirjanikke pole sellest säästetud," märgib RSF oma ülevaates. "2010. aastal tehtud seadusemuudatused teevad kohtutele võimalikuks ajakirjanike vangimõistmise, kui nood ei nõustu avaldama oma allikaid lugude kohta, mis kirjeldavad tõsiseid kuritegusid," lisas organisatsioon.

Kõige vabama ajakirjandusega riik on indeksi alusel Norra, kukutades kuus aastat esikohal olnud naaberriigi Soome, mis oli kolmas. Viimasele mõjus RSF-i silmis kehvasti vahejuhtum, milles peaministrit nähti sekkumas rahvusringhäälingu töösse. Esiviisikus olid ka Rootsi teisel, Taani neljandal ja Holland viiendal kohal. Skaala teises otsas on Põhja-Korea, mis langes 2017. aastal viimasele kohale. Viimases viisikus olid ka Eritrea, Hiina, Süüria ja Türkmenistan.

Eesti oli pingereas oma 12. kohaga tõusnud eelmise aastaga võrreldes kahe koha võrra. Läti on 28. ja Leedu 36. kohal.

Maailma kohta tervikuna leiab RSF, et ajakirjandusvabadus on "uue tõejärgse ajastu libauudiste" valguses ennenägematus ohus. Olukord on jõudnud "murdepunkti", ütles RSF. Ajakirjandusvabadust õõnestavad ka jõuvõtteid kasutavad liidrid ning järelevalve tugevdamine üle maailma.

Vabaühendus hoiatas USA presidendiks saanud Donald Trumpi valimiskampaania ning Suurbritannia Brexiti-referendumi ajal meediale osaks saanud "äärmiselt mürgise" kriitika eest. USA ja Suurbritannia mõlemad langesid pingereas kahe koha võrra vastavalt 43. ja 40. kohale, kirjutas RSF. "Mitte miski ei tundu piiravat" ajakirjandusvabaduse vähenemist juhtivates demokraatiates, lisas ühendus.

Ajakirjandusvabadus on ohus või "väga raskes olukorras" 72 riigis, kaasa arvatud Venemaal, Indias ja Hiinas. "Rünnakud ajakirjandusele on muutunud tavaliseks ning jõuvõtteid kasutavad liidrid on tõusuteel. Oleme jõudnud tõejärgsesse, propaganda ja vabaduste mahasurumise ajastusse – eriti demokraatiates," kirjutati dokumendis.

"Donald Trumpi võimuletõusul … ning Brexiti-kampaania ajal esines kõigile nähtav meedia tampimine ning äärmiselt mürgine meediavastane diskursus, mis tõukas maailma uude tõejärgsesse, desinformatsiooni ja libauudiste ajastusse."

Raportis kritiseeriti eraldi ka Poolat ja Ungarit. Poola valitsust süüdistati "rahvusringhäälingu raadio- ja telejaamade pööramises propagandavahenditeks" ning sõltumatute väljaannete vaigistamise püüdlustes.

Türgi "liikus autoritaarsete režiimide sekka" pärast juulis toimunud riigipöördekatset, milles üritati ebaõnnestunult kukutada president Recep Tayyip Erdoğani. Nüüd on riigist saanud koht, "mis kerkib teistest esile kui maailma suurim meediaprofessionaalide vangla".

Kõige vabam on ajakirjandus 16 riigis, mille hulka kuulvad Põhjamaad, mitmed Kesk-Euroopa riigid nagu Saksamaa, Austria ja Šveits, aga ka Island, Iirimaa ja Uus-Meremaa. Samas 18. kohal asuv Portugal, Hispaania 29. kohaga, Prantsusmaa 39. kohaga ja Ühendkuningriik 40. kohaga on meediavabduse teises kategoorias, Itaalia oma 52. kohaga isegi kolmandas kategoorias.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz