Reformierakond nimetab Haapsalu kolmandaks, sotsiaalvaldkonna aselinnapeaks sotsiaalmaja praeguse juhi Kaja Rootare.
„See on liiga tundlik valdkond, et anda populistlikke lubadusi. Ma olen 20 aastat Haapsalus sotsiaaltööd teinud, nüüd jätkan sellega,” jäi Rootare uuest ametist rääkides tagasihoidlikuks.
Reformierakonna kohaliku juhi Urmas Suklese sõnul valisid nad ametisse Rootare just tema suure kogemuse tõttu.
„Me lubasime, et sotsiaalvaldkonnast saab Haapsalu linnas olulisim valdkond,” põhjendas Sukles uue töökoha loomist. Näiteks sotsiaalmajas on kavas muudatused, mis peaksid tunduvalt parandama sotsiaaltööd.
Et linnavalitsuse juurde lisatöökoha loomine tähendab ka lisakulu, on Urmas Suklese sõnul primitiivne lähenemine.
„Sotsiaalvaldkonna fookustamine on tark otsus,” ütles Sukles.
Esimese asjana vaatab aselinnapea tööle asudes üle linna sotsiaalosakonna koosseisu ja kohustused. Praegu on Rootare sõnul puudu osakonna juht ja üks lastekaitsetöötaja.
Suklese sõnutsi vaatab linnavalitsus pärast ametisse nimetamist üle kogu ametnikkonna.
„Kus on juurde vaja inimesi, seal võtame, kus on ümber vaja tõsta, seal tõstame. Et kedagi enam vaja ei oleks, väga karta ei ole,” sõnas Sukles.
Haapsalus valimised võitnud ja koalitsiooni moodustanud Reformierakond ning Keskerakond leppisid kokku, et esimene nimetab ametisse linnapea, sotsiaal–aselinnapea ja volikogu aseesimehe.
Sukles kinnitas, et jääb ise linnapeaks, volikogu aseesimeheks jääb Kalju Aigro.
Keskerakond määrab Haapsalu volikogu esimehe ja ülejäänud kaks aselinnapead. Kohtadele jäävad Jaanus Karilaid ja Peeter Vikman.
Kas teiseks aselinnapeaks saab seni haridus–, kultuuri– ja sotsiaalvaldkonda juhtinud Andreas Rahuvarm või keegi muu, ei ole veel teada. Suklese sõnul kaalub Keskerakond ka teisi kandidaate.
Selle abilinnapea tööülesanded aga sotsiaalvaldkonna eraldamise tõttu ei kahane, neid tuleb Suklese sõnutsi hoopis juurde.
„Rohkem ei ütle midagi. On näha pärast 6. novembrit,” ütles Sukles.
Haapsalu linnavolikogu koguneb esimesele istungile homme kell 16. Päevakorras on esimehe ja aseesimehe valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve kuulamine.
Nädal hiljem, 6. novembril kohtub volikogu uuesti ja moodustab linnavalitsuse.
Kes hakkab Rootare asemel juhtima sotsiaalmaja, pole veel teada.
Kaja Rootare
Sündinud 19.09.1966, lõpetanud Taebla keskkooli.
1992. aastal lõpetas Tallinna tehnikaülikooli ja 1997. aastal Tallinna pedagoogikaülikooli sotsiaaltöö erialal.
1993–2002 töötas Haapsalu linnavalitsuse sotsiaalnõunikuna, 2003. aastast praeguseni Haapsalu sotsiaalmaja direktorina.
Aga mulle Haapsalus meeldib. Ja ka ilmselt paljudele teistele,kui vaadata valimis tulemusi…..
Selline suunis siis – “…sotsiaalvaldkonnast saab Haapsalu linnas olulisim valdkond” – ütleb vist üsna palju Haapsalu lähemate aastate tuleviku kohta. Aga ettevõtlus, uued töökohad, noored jmt? Need (mingu) jäägu ikka Tallinnasse, Pärnusse ja mujale.
Aga me ju tegime, aga juhtus paraku nii nagu alati…
ma arvan,et sellest on kujunenud või kujunemas üle Eesti olulisim valdkond!
No offence, aga k***t, selle eest peab tööd tegema ja võitlema, et noored tööealised paigale jääks ja neil tööd oleks (a la “noored maale” kampaania)! Ma ei ole sellist soovi Haapsalus näinud juba aastaid! Saage linnaisad aru, et see on teie tulubaas, mille eest seda “olulisimat valdkonda” üleval pidada! Hea mugav on muidugi ainult pead vangutada, niisama vaikselt vegeteerida ja oma tasu vastu võtta.
Kaja, edu !
Sotsiaaltöö ( Meeskonnas) – tugevat närvi!
No Kaja saab endale suhteliselt hõredaks jäänud meeskonna
Ja ikkagi ei mõista, härra K…, mis on siin tegemist kohalike valimistega,teatud artikliga- teemast ikka väga nihu!
Pooldan astmelist tulumaksu- aga kas see on selle artikli teema?
Olen- jah poliitiliselt harimata!
Astmeline tulumaks Eesti Wabariigis 30.10.2013 17:28 Okupatsioonieelsest astmelisest tulumaksust Linda Preis, 30. jaanuar 2002 Praegusel Eesti valitsusel on tavaks rääkida ja tuua eeskujuks okupatsioonieelses Eestis või välisriikides kehtivat korda, JUHUL KUI SEE TEATUD RINGKONDADELE KASULIK ON, sealjuures kogu rahva heaolu arvestamata. Sellest tulenevalt on mõistetav ka nende hädakisa, et astmelise tulumaksu rakendamine on rikaste “röövimine”. Tegelikult oleks see aga röövijatelt röövitu röövitavatele tagastamine. On ju enamus juhtudel rikkaks saadud kahtlastel alustel, mitte aga tööga. Siinjuures avaldan okupatsioonieelses Eestis kehtinud tulumaksu andmed (saadud ajakirjast “Majasõber” 1939.a Lehemeeste Kirjastus, Tallinn), millest seni meie riigi juhid vaikinud on. Esimene Eesti Perekonna ja Naistekalender… Loe rohkem »
ajal oli 4 aselinnapead
ja siis olime tükk maad vaesemad kui praegu. praegu oleme juba ligi vii aastat viie rikkama suunas liikunud ja see lõputu rikkus ei mahu enam meie maakonda ära. Inimesed peavad läänemaalt ära kolima et sellele rikkusele ruumi teha. Rootare tuleb tööle võtta selleks et ta õpetaks rahvast et see lõputu rikkus rahvast ära ei kooletaks.
Oli, aga kõik neli tegid tublisti tööd. Kalberg on väga õnnestunud valik, edu talle. Ei saa siiski jätta mainimata, et terve eelmise tsükli jooksul oli linnal üksainus aselinnapea, kui jõuluvana välja arvata.
kas kolm aselinnapead ei ole liiga palju ühe linna jaoks,mille elanikkond väheneb ?
haapsalu jaoks ei ole,tegelt oleks neljandat ka vaja,siis linnapea saaks tegeleda kamuude asjadega ,kui AINULT linna juhtimisega
Kaja on üks vähesid, kes on õppinud enda inimlikest eksimustest kui ränkadest vigadest ameti algus-aastatel. Loodan, et panus sotsiaalmaja arendamisse ei ammendu aselinnapeana, vaid vaikelu asemel oleksime hoopis õnnelikumad kui nendes tubades tuksuks uus elu.
Tundub tore ja tubli naine, edu !
Edu, Kaja!