Keraamikute liidu tänavuseks aastanäituseks valmistudes said kunstnikud tavapärased raamid unustada ja katsetada seni neile vähe tuntud materjali — muda.
Reedel avati Haapsalu linnagaleriis mudast inspireeritud performance’iga Eesti keraamikute liidu aastanäitus „Muda ja instinkt”.
„Oleme ju Haapsalus, mis on mudapealinn,” põhjendas teemavalikut keraamikute liidu eestvedaja Külli Kõiv, lootes, et haapsallased mudalinna termini kasutamise üle ei solvu. Ta lisas, et võib–olla pole ka Haapsalu inimesed muda sellisest küljest näinud.
Kõivu sõnul määrati kõigepealt näituse koht ja aeg, siis alles lisandus mudateema. Muda juurde juhatas keraamikud aastanäituse kuraator Mare Mikoff.
„Mul on endal ka hea meel, et leidsime sellise ühenduse nagu muda ja savi,” ütles Külli Kõiv. Nii Mikoffi kui ka Kõivu sõnul on muda ja savi oma olemuselt ja keemiliselt koostiselt lähedased materjalid.
Inspiratsiooni hankimiseks said keraamikud spaas muda lähemalt proovida ja katsetati ka muda käitumist põletusahjus. Külli Kõivu sõnul käitub muda põletusahjus savi ja glasuuri vahepealselt, modelleerimiseks kipub aga liiga vedel olema.
Tänavuseks aastanäituseks valmistumisel olid kunstnikel vabad käed katsetada ja mängida.
Kõiv selgitas: et ese pärast põletamist ellu jääks, on ranged reeglid ja tuleb täpselt teatud tehnikat järgida. Mõne keraamiku arvates piirab see ja samuti seab põletamine piiri tööde mõõtudele. „Sellest piirangust tahtsime siin lahti saada,” lisas Kõiv.
Vabadust ja mängulisust väljendab ka sõna „instinkt” näituse pealkirjas.
Selle tulemusena näeb näitusel muda nii maalidel, glasuurina kui ka naturaalses olekus. Mudaga on kaetud ka postamentide pealdised. „Oleme viisakad inimesed ja väga hulluks pole asi läinud,” ütles Külli Kõiv.
Kunstiakadeemia keraamika osakonna juhataja Urmas Puhkan rõõmustas, et sel korral olid keraamikud vabastatud tööde põletamise taagast ja said tänu sellele vabamalt läheneda. Tema hinnangul sobib muda imeilusasti savitoonidega.
„Ma olen armunud mudasse ja mudatooni. See on lahe, jess!” oli Puhkan rahul. Ta lisas, et juba on tekkinud ka palju uusi mõtteid ja see teema kindlasti jätkub.
Keraamikute liidu aastanäitust, kus on tänavu esindatud üle veerandsaja autori, pole varem Haapsalus olnud. Külli Kõivu sõnul otsibki liit oma näituste tegemiseks huvitavaid kohti ja püütakse Tallinnast välja minna.
Tänavu on aastanäitusi tegelikult kaks. Väiksem, kus on traditsiooniline keraamika — tassid, kruusid, kausid, vaasid —, oli Amandus Adamsoni muuseumis Paldiskis. „See oli ka väga ilus näitus, aga siin on üle hulga aja värske näitus,” ütles Kõiv.
