Kohalike elanike vastuseisu tõttu loobus Virtsu arenguselts tööstuspargi arendamise ideest, samal põhjusel ei kavatse ka vald enam EASilt pargiehituseks toetust küsida.
Selts koostöös kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega kavandas Kajaka poe lähedale ulatuslikku tööstusala juurdepääsutee ja muu vajalikuga.
Läinud kolmapäevaks kokku kutsutud rahvakoosolekul andsid virtsulased vallavanemale üle 22 allkirjaga protestikirja, milles teatasid, et pole tööstuspargi rajamisega nõus.
„Koosoleku tulemusena on tööstuspargi ideekavandi edasiarendamine päevakorrast maha võetud,” teatas arenguseltsi juht Jüri Mõniste Virtsu veebilehel pärast koosolekut.
Kirjale alla kirjutanud Girta Päärson ütles, et ei olda tööstuspargi kui niisuguse vastu, küll aga selle vastu, et park rajatakse Kajaka poe lähistele. „Elurajooni ei saa seda ometi ehitada,” sõnas Päärson.
Päärsoni sõnul pelgavad inimesed, et nende elukvaliteet halveneb: majadele liiga lähedal asuv tööstus tekitab häirivat müra, rikutakse vaade ja kaob privaatsus.
Päärsoni sõnul sobiks tööstuspark paremini Virtsusse sissesõidutee äärde. „Virtsus on ka kohti, kus oli nõukogude ajal tööstus, räämas ala saaks korda,” arutles Päärson.
Vallavanem peab protesti ennatlikuks
Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul oli elanike protest ennatlik, sest tööstuspargi rajamine oli alles idee tasandil, pole algatatud detailplaneeringut ega taotletud raha.
Kolmapäevaks kokku kutsutud koosolekul tahtis selts ideed rahvale tutvustada, kuid kohapeale tuldi juba ette koostatud protestikirjaga.
Nüüd on ka idee päevakorralt maas, ütles Peksar.
Uuringuteks oli vald taotlenud Leaderilt 10 000 eurot, kuid raha ei saadud. Sügisel oli kavas taotleda raha EASilt, aga seda nüüdseks ilmnenud tugeva vastuseisu tõttu ei tehta.
„Pole mingit mõtet. See oleks tühi töö,” sõnas Peksar.
EASi raha toel oli kavas ehitada uus ühendustee, mida on nagunii tarvis. See ühendaks Virtsu aleviku kaks poolt üheks, elanikud pääseksid lihtsamini sadamas asuvasse poodi ja lapsed kooli. Tööstusala oleks aga koondanud ka elanikele tarvilikke teenindusettevõtteid, sõnas Peksar.
Virtsu arenguseltsi liikme Aimar Roometsa sõnul plaaniti tööstusparki vähese keskkonnamõjuga tootmine.
Arno Peksari sõnul pole Virtsus tööstuspargile Kajaka poe piirkonnast paremat kohta. Arutusel on olnud veel kaks ala: Puhtu pool kandis ja Virtsusse sissesõidutee ääres, aga ka seal on elumajad lähedal.
K. MET kolib varem või hiljem Virtsusse nagunii
Kommunikatsioonide ehitamine teistele aladele oleks aga hulga kallim, ka pole kokkuleppeid maaomanikega.
Kajaka piirkonnas puudutaks tööstusala rajamine kokku seitset maaomanikku, kes on suusõnal näidanud huvi ja valmisolekut, ütles Peksar.
Vaate rikkumise ja müra kohta ütles Peksar, et müra ei teki, vaade aga on kadakaisse kasvav umbrohuväli, elektriliinid ja poesein.
„Mis seal vaadata on? Ja Virtsu ei ole küla. See on linnalik keskkond,” arutles Peksar.
Ühe ettevõttena oleks tööstusparki kolinud Kõmsil tegutsev K. MET. „Kõmsil müra ei ole, ei oleks ka Virtsus,” sõnas K. METi juht Mardo Leiumaa.
Leiumaa ütles, et mingu pargiga, nagu läheb, K. MET tuleb varem või hiljem Virtsusse kolida, sest tootmishooned on amortiseerunud ja suurem osa töötajaid elab nagunii Virtsus.
„Aga vaatame. Ega elu seisma jää,” sõnas Leiumaa, kes on tööstuspargi asjus kolmes rollis: ettevõtte juht, arenguseltsi liige ja vallavolikogu esimees.
Leiumaa sõnul ei teeni tööstuspark tema kui ettevõtja erahuve, seda kavandades on mõeldud siiski Virtsu aleviku kui terviku peale.
Alles märtsis oli Leiumaa nii optimistlik, et juba tuleva aasta teisel poolel võiks olla kopp maas ja 3–4 aasta pärast tööstuspark valmis.
„Nüüd on pidurid peal,” sõnas Leiumaa.
alternatiivina väljapakutud kole ja räämas mereäärne ala tuleks puhastada vanadest lao- ja tootmishoone varemetest ning planeerida elamute ja suvilate alaks.
pole mitte kuidagi mõistlik planeerida uut tootmist mere äärde, eriti veel kui varasem hoonestus lubab ehitada uued elamud, suvilad või potentsiaalse hotelli või spa merele nii lähedale.
Üldisest vaidlusest tööstuspargi rajamise vajalikuse ja/või sellele parema asukoha leidmise üle on kahetsusväärselt välja jäänud üks väga oluline aspekt ning lisaväärtus. Nimelt, uue ühendustee rajamise võimalus kahe hetkel ebamugavalt või lausa ohtlikult eraldatud asumi vahele. Antud uue ühendustee reaalse rajamise võimalus tekib ainult siis kui tööstuspark rajatakse just sinna (K.METi poolt välja pakutud) asukohta.
Väide, et mujal maailmas viiakse kõik tööstused asulatest välja on
vale ning äärmiselt pealiskaudne.
Pigem vastupidi, uus trend on vähendada valglinnastumist ning pendelrännet.
Keskkonna ja inimese sõbralikud tootmised üksused või töökohad tuuakse just elamispiirkondade vahetusse lähedusse või põimitakse elamukvartalitega lausa tihedalt kokku.
praeguse seisuga paistavad ainsad tööstuspargi rajamise vastased olevat vallavanem ja arenguseltsi aktivistid kuna protestikirjas osalejad olid Virtsusse tehnopargi rajamise poolt.
Aleksela tankla juurde ehitada ja taastada omale tootmispind oleks ainuõige mõte, aga ei, kui ei saa oma tahtmist on kohe peod tatti täis ja tuleb plaan katki jätta. Inimesed on ütelnud et nad oleks nõus tööstuspargiga kui see keset alevit ei tuleks. Selle asemel et kompromissile jõuda on ikka lihtsam kuulutada, et näe meie tahtsime teha aga teie ei tahtnud, et tehakse ja siis pole mõtet tulevikus töökoha puudumise pärast alada. Plaani eestvedajate käitumine tundub lasteaia tasemel olevat 🙁
endised tööstushooned, ehk kalatööstus kuulub ju masekole, sinna ei saa ju midagi ehitada…
Jutt ei käi ju kalatööstusest, kõik teavad et see on Maseko käes. Jutt käib sellest alast, mis kunagise Talleksi ketitsehhi ümbruskonnas.
lihtne on kuhugi põllule ehitada aga et mingi koht võsast/prahist puhtaks teha, seda ei ole..kulukas eksju. sellised (K. MET ) minetavad ennast “ettevõtjaks/arendajaks”. kõigepealt arenege, õppige hindama ka teiste inimeste elu-olu ja ärge tulge pasandama teiste õuele.
teile on pakutud välja lahendus, kuhu ehitada aga vana koristamine maksab ja arendaja on ihne koi. sellest kogu tüli
Ma loen sellest kõigest ja kuulen ka tööstupargist esimest korda, aga sorry tõepoolest oleks paremaid kohti, ka ettevõtetele logistiliselt sobivamaid paiku. Seal on vanu tööstushooneid ja kohti, kus midagi sellist on olnud küll ja küll. Praamisadama paremkallas ja praeguseks ainsaks kaupluseks jäänud Konsumi tagune tühermaa. Kogu Vana Kalatöötuse piirkond, kuni Vanalinnani ja Alexela tanklani välja, on sisuliselt tühi ja ootab arendajat. Vaid üks ettevõte on olnud piisavalt tark, et sinna tootmine ehitada ja neil ei lähe kinlasti asukoha pärast halvasti. Nii edasi mõeldes on kohti küll ja tekib küsimus, miks just Sinna? Rumal mõte vast, samas vaevalt, kui on hästi… Loe rohkem »
kas Teil tõesti nii hea elada,pole uusi töökohti vaja miks see Teile nii kahjulik peaks olema Kõmsilt ei kosta mingit müra. Teil on ennatlikud arvamused.
Kas mitte asja peatamiseks pole poolte elanike vastuhääli vaja? Praegu on umbes sedasi et 20 inimest on vastu ja 600 inimesel keeratakse uue lootuse kraan kinni. Täielik lollus!
no kamoon mis toimub pakutakse välja lahendus need 22 inimest on praktiliselt jõukad kellel on endal väikefirma loomulikult neile ei istu aga mõelgu peaga tavarahva peale kellel on vaja töökohta ja kui see veel tuleb kodu lähedale no nagu ikka eestlane keerab eestis kõik pe,,se + et pargile leitakse lahedus ei saa aru need 22 inimest polemingi number et asi mitte kõima panna vaadaku palju elanikke virtsus on ma arvan ei ole seal 22 neid palju edu neile 22-le kes suudavad abivajajatele lihtsalt veel raskemaks seda elu teha