Rootsis redus olnud kirikuvarad jõudsid tagasi Roosleppa
Pühapäeval tähistati piduliku jumalateenistusega ligi 70 aastat tagasi Rootsi varjule viidud kirikuvarade tagasijõudmist Rooslepa kabelisse.
Roosleppa jõudis 22 eset alates küünlajalgadest ja armulauariistadest kuni tekstiilideni. Üheks väärtuslikumaks neist võib pidada 17. sajandil Tallinnas Gabriel Lubkemi poolt valmistatud armulauakarikat ja 18. sajandi alguses Haapsalu kullassepa Wolter Marten Dreieri valmistatud oblaadikarpi ja pateeni.
Läänlane sai 100–aastaseks
Pühapäeval sai 100–aastaseks Virtsu vanaproua Klaara Kütt, kes on elanud Virtsus 1935. aastast.
„Mälu on korras ja tervis on korras. Loeb ilma prillita ja kuuleb hästi. Mitte midagi ei valuta. Pole kunagi valutanud ka,” kirjeldas juubilari tervist tema lapselaps Einar Pärnpuu.
Pärnpuu sõnul on 100 aastat hoomamatu aeg. „Mina võtan seda nii, et mul on pool elu veel ees,” ütles 50aastane Pärnpuu.
Juubelipeol Lihula hooldekodus tõdes Hanila vallavanem Arno Peksar, et pole varem vallajuhina 100–aastast õnnitlenud.
„Ja ma pole just esimest päeva vallavanem,” sõnas ta.
Peksar luges juubilarile ette ka hooldekodu aadressil saabunud tervitussõnad president Toomas Hendrik Ilveselt.
Festival tõi Haapsallu vanamuusikategijate ja austajate koorekihi
Pühapäeval lõppenud Haapsalu 20. vanamuusikafestival on sündmus, mille järgi pannakse paika oma puhkust ja kuhu näiteks tänavu tuli Soomest suur bussitäis kuulajaid.
„Väga jäin rahule, see oli tõeline sünnipäevapidu,” ütles festivali kunstiline juht Toomas Siitan. Siitani sõnul kõlasid festivalil teosed, mida ta on kogu elu imetlenud, ja esinejad, kes kuuluvad tema muusikaliste lemmikute hulka.
„Muusikud on alati rõõmuga Haapsallu tulnud,” ütles Siitan. „Paljud on kiitnud Haapsalu publikut.”
Tänavune festival oli tavalisest publikurohkem. Ava– ja lõppkontsert oli lõpuni välja müüdud ja kasutusele oli võetud kõik toomkirikus saada olevad lisatoolid.
Lugu saab lugeda siin.
Haapsalu 10. klaasipäevad vormusid näituseks
Laupäeval said Haapsalus Evald Okase muuseumis lõpliku kuju 10. klaasipäevad.
Nädala jooksul muuseumi õuel vormunud kuumast klaasist valmis ekspositsioon „Impressioon”.
Et sel aastal sündis väljapanek teisiti — nädala jooksul, mitte viimasel päeval —, on see ka teistsugune kui varem.
„Saime rahulikult ja põhjalikult üles panna. Igaüks sai sättida. Rahvas sai vaadata,” kirjeldas näituse sündi klaasipeo korraldaja Kai Koppel.
Koppeli sõnul on muuseumi pööningugalerii klaasi eksponeerimiseks nagu loodud: on õhku, muutuvat valgust ja avarust, võimalusi asetada ja riputada.
Lugu saab lugeda siin.
Konverents toomkiriku matustest Läänemaa esikommunistini
Läänemaa muuseumi laupäevane ajalookonverents tõi saalitäie kuulajateni põnevad teemad alates toomkiriku matustest kuni Läänemaa esikommunisti Oskar Cherini.
Südasuvine ajalookonverents oli tänavu juubelihõnguline — kandis järjekorranumbrit 20. Praeguse nime all jääb juubelikonverents ka viimaseks, sest sihtasutuse loomine lõpetab Läänemaa muuseumi tegevuse.
Sihtasutuse juht Anton Pärn aga kinnitas, et oma kõrge taseme poolest tuntud konverents, mis toob igal suvel nii esinema kui ka kuulama Eesti tippajaloolasi, jätkub kindlasti, nagu jätkub ka toimetiste väljaandmine.
Kessu regatil selgusid Läänemaa meisterid
Laupäeval peetud 32. Kessu regatil selgusid Läänemaa meistrid avamerepurjetamises.
Kessu regatil oli osalejaid Haapsalust, Tallinnast, Pärnust, Hiiumaalt ja Saaremaalt.
ORC IV klassis tuli nii üldvõitjaks kui ka Läänemaa meistriks Haapsalu jahtklubi jaht Edasi.
Folkbootide üldarvestuses said esikoha samuti läänlased — Tuuli (Haapsalu jahtklubi).
Kessu regati võitjad on ühtlasi ka Läänema meistrid.
Lugu saab lugeda siin.
Lennuväljal peeti driftivõistlust
Eesti drifti meistrivõistluste tänavasõidu klassi kolmanda etapi võitis Mihkel Norman Tults, kes säras nii üksik– kui tandemsõidus.
Tultsi järel astusid poodimile Randar Kajo ja Ott Kokk.
Võistlustel oli kaks huvitavat debütanti — naisdriftija Marje Salumets ja 14aastane Kevin Pesur.
