Kolmapäeval näitasid vabatahtlikud merepäästjad Grand Holm Marina sadamas, kuidas kasutada merel õigesti turvavarustust.
Vabatahtlikud selgitasid, mis vahe on pääste– ja turvavestil, automaatsel ja poolautomaatsel vestil. Selgitati, mis on peamised uppumist põhjustavad asjaolud.
„Suurim viga on, kui vesti üldse selga ei pane, sellest hakkab kõik pihta,” ütles vabatahtlik merepäästja Vallo Vilta.
Merepäästjate sõnul on inimesed uppunud just siis, kui vesti seljas pole või kui seda õnnetusse juhtudes paanikahoos üles ei leia.
„Ka valesti kinnitatud vest on ohtlik,” hoiatas Vilta ja muunutas mullust õnnetust, kui paat läks ümber ja paadisolija uppus, sest kinnitamata vest tuli vees seljast.
„Enne merele suundumist peab alati kontrollima veesõiduki tehnilist seisukorda, ilmateadet, kütusekogust, sidevahendeid ja dokumentide olemasolu. Kõige selle korrasoleku eest kannab vastutust väikelaeva juht või omanik,” meenutas politsei– ja piirivalveamet mereohutusele tähelepanu juhtivas pressiteates.
„Merepääste olulisim abivahend on päästevest — selleta ei tohi ükski väikelaev teekonda alustada,” hoiatas politsei- ja piirivalveamet.
Vabatahtlikud päästjad näitasid enda peal, kuidas vestid toimivad. Kõigepealt näidati, kuidas kinnitamata päästevest vette kukkudes seljast ära tuleb. Seejärel tõestati, et turvavest ei keera tõesti inimest selili, kuid päästevest keerab. See on tähtis teadvuseta inimese puhul. Vees tõmmati lahti ka poolautomaatne vest.
Vabatahtlike merepäästjate tungiv soovitus on: päästevest tuleb alati selga panna ja nõuetekohaselt kinnitada!
