Alates 2011. aastast otsivad Harju, Lääne ja Pärnu maavalitsused parimat võimalikku trassi Harku alajaamast Sindi alajaamani kulgevale kõrgepingeliinile. Risti aleviku lähiümbrus on pea 170 km pikkuse trassi üks vaieldamatult keerulisim lõik, kus kohtuvad nii aleviku elanike, keskkonnakaitsjate kui ka liinivaldaja huvid.
Planeeringu koostamise eesmärgiks ongi kõikide osapoolte huvide võimalikult tasakaalustatud arvestamine. Kõrgepingeliini rajamisega seotud majanduslikud ning keskkonnakaitselised aspektid on tänaseks piisavalt täpselt defineeritud, põhjendatud valikute tegemiseks on vajalik samaväärne informatsioon ka inimeste elukeskkonna kohta. Just sellega Tallinna ülikooli läbi viidav uuring tegelebki.
Grete Arro Tallinna ülikoolist selgitab: “Uuringu teema on keeruline, mistõttu kannavad osad esitatud küsimused eelkõige informeerivat rolli – näiteks need, mis puudutavad liinitrassi ehitamise vajalikkust laiemas plaanis. Kindlasti pole nende küsimuste eesmärgiks vastajaid manipuleerida ega ähvardada, vaid aidata probleemi tervikuna paremini silme ees hoida. Meie jaoks on oluline teada saada, mida Risti aleviku elanikud oma elukeskkonnas väärtustavad ja kuidas seda kasutavad. Võrdselt olulised on nii aktiivsed kui ka passiivsed tegevused, näiteks vaadete nautimine.“ Arro möönab, et küsitluse täitmine on üsna keerukas ja aeganõudev: „Tagastamata ei tasuks seda sellegipoolest jätta, täiesti aktsepteeritavad on ka vabas vormis küsitlusele lisatud vastused ning neid võetakse tulemuste kokkupanemisel samamoodi arvesse.“
Uuringu käigus on kerkinud küsimus, miks ei planeerita Risti aleviku lähiümbrusesse maakaabelliini. Priit Jürgenson Elering ASist selgitab: „Rahvusvahelisele praktikale tuginedes on 330 kV kaabelliini ehitus 10–21 korda kallim samaväärse õhuliini ehitusest, kuna nende ehitus on keerukam ja nõuab väga kalleid seadmeid tekkiva reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks. Samuti on kaabli eluiga õhuliini elueast pea poole lühem ning see tähendab amortisatsioonikulu ja teenuse hinna tõusu. Kombineeritud liin on tehniliselt kõige halvem lahendus, kuna summeeruvad õhu- ja kaabelliini negatiivsed omadused.“
Täpsemat infot õhu- ja kaabelliini omadustest saab TTÜ poolt koostud eksperthinnangust, mis asub Lääne maavalitsuse kodulehel.
Tänaseks tekkinud avalik diskussioon on hea alus parima trassivaliku tegemiseks. Küsimustikule vastamine annab võimaluse argumenteeritult selles protsessis osalemiseks.
Maris Saar,
Lääne maavalitsuse pressiesindaja
