Tiiu Härm: Tubakas põske ja muret pole?

Tubakast rääkides on seni rohkem tähelepanu pööratud suitsetatavatele tubakatoodetele, mille klassikaliseks näiteks on sigaret, vähem on aga räägitud suitsuvabadest tubakatoodetest. Nende tarvitajateks on Eestis just teismelised ja noored. Suitsuvabade tubakatoodete hulka kuulub ka huuletubakas – noorte seas kiirelt populaarseks saanud tubakas, mida tarvitada ja millega äritseda, kuid täiskasvanutele pigem kas võõras või ohutuks peetav asi.

Huuletubakas ehk rootsi keeles snus, rahva seas levinud ka mokatubaka nime all, on niisutatud pulbertubakas, mille kuulike või kotike asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma. Seda hoitakse seal ilma närimata mõnest minutist kuni mitme tunnini, olenevalt maitsest. Noored ei hinda küll huuletubaka kasutamist kõige meeldivamaks kogemuseks, kuna selle tarvitamisest hakkavad silmad punetama, nina kipitama ning suhu tekib ebameeldiv maitse, kuid see pole takistanud huuletubaka levikut. Seda ei takista ka fakt, et selle müük on keelatud kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Rootsis. Kuigi ka Eestis ei või alla 18-aastased huuletubakat omada ega kasutada, saab seda alaealiste endi sõnul siiski kergesti kätte.

Huuletubaka populaarsuse põhjuseid on mitmeid. Tarvitajate hinnangul tunnetavad nad, et huuletubakas annab neile rohkem energiat ja parema kontsentratsioonivõime, see lõõgastab, peletab halba tuju ja ärrituvust. Tarvitamise põhjus on ka selle „diskreetsus“ ja väiksem tõenäosus „vahele jääda“. Huuletubaka tarvitamisel ei eraldu suitsu ning see ei jäta ebameeldivat lõhna, selle saab põske pista ka tunni ajal, ega pea väljas vihma ja külma käes seisma.

Müüdid soodustavad tarvitamist
Huuletubaka tarvitamist saadab usk, et see ei ole nii kahjulik kui suitsetamine – see ei põhjusta kopsuvähki, võhm ei kao jne. Tegelikult ei ole huuletubakas ohutum kui sigaretid ning see ei ole ka alternatiiviks suitsetamisele või suitsetamisest loobumisel.

Kuna huuletubakat ei suitsetata, siis tekib vähem nitrosoamiine ja paljusid teisi vähkitekitavaid aineid, mis üldjuhul tubakasuitsuga seoses tekivad. Samas on huuletubaka tarvitamisviisi tõttu nikotiinitase organismis kestvam ja ühtlasem ning nikotiinidooside omastatavus suurem.

Nikotiini hulk huuletubakas on kas võrdne või kõrgem sigarettide omast, olenevalt kasutamise sagedusest ja imendumiskiirusest suu limanahalt verre. See tähendab, et nikotiinisõltuvus kujuneb välja veelgi kiiremini ja tugevamini kui suitsetamisel – võrreldes suitsetamisega on huuletubaka tarvitamisel risk jääda nikotiinist sõltuvusse 2-4 korda suurem. Huuletubakast loobumise järgselt võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui ta tegi seda enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.

Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi: igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ja väljalangemist. Kestvam kontakt tubakakeemiaga suuõõnes on tõsine oht huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähi tekkeks. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Lisaks tõstab huuletubaka tarvitamine südameataki ja insuldi riski ning 2.tüübi diabeedi riski. Huuletubakas kahjustab ka kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.

Noored – tubakatööstuse manipulatsiooni sihtmärk

Ekspertide sõnul kasutab tubakatööstus huuletubakat nagu „väravat“, et edendada suitsetamislevimust noorte seas. Iirimaa terviseametnikud on äsja välja toonud, et tubakatööstus peab selleks, et Iirimaal säiliks senine suitsetamise levimusmäär, iga päev „värbama“ 50 uut suitsetajat, et asendada neid suitsetajaid, kes suitsetamise on lõpetanud või sellesse surnud. Kuna 78% Iiri suitsetajatest alustas sellega enne 18-eluaastat, on selge, et tubakatööstus keskendub uute tarbijate leidmisel just noortele asendamaks endisi tarbijaid. Fakt on, et mida nooremana alustada huuletubaka või mis tahes teise tubakatoote tarvitamisega, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja nikotiinisõltuvus ning seda raskem on loobuda hiljem selle tarvitamisest.

Tihti nimetavad õpilased ise tubakatarvitamise põhjuseks koolistressi ning selle eest põgenemiseks pöördutakse liiga kergekäeliselt mõnuainete juurde, otsimata muid lahendusi. Sageli arvavad ka noored, et tubakatarvitamine on enesemääramise õigus, mis lubab ise enda üle otsustada. Seejuures ei märka nad, et tegelikult lastakse ennast kanda tubakatööstuse manipulatsioonidest. Nii nagu iga kasumit tootev üritus, nii otsib ka tubakatootmine pidevalt uusi – sageli varjatud – võimalusi oma turgu laiendada ning seetõttu on just noored neile eriti oluline sihtmärk.

Kas me ikka tahame olla sellise manipulatsiooni ohvrid või soovime me ühiskonda, mis ei tolereeri ennasthävitavat käitumist? Seetõttu ei tohiks me täiskasvanutena suhtuda tervist puudutavatesse regulatsioonidesse ja tervislike hoiakute kujundamisse üleolevalt ega küüniliselt, vaid meie, täiskasvanute, kohus on selgitada noortele, et tubakasõltuvus teenib kellelegi suurt kasumit, jättes petliku mulje nagu nad ise saaksid otsustada oma tubakatarvitamise üle.

On oluline nii lapsevanemad, õpetajad kui noored muuta teadlikemateks huuletubaka probleemi tõsidusest ja sellega seonduvast. Just inimeste teadlikkus ja arusaamade muutmine on see, mis aitab ühiskonda muuta paremaks, tervemaks. Olulised on vanemate hoiak ja eeskuju tubaka mittetarvitajana ja laste ning vanemate omavaheline avameelsus, koostöö. Kusjuures – Rootsis läbiviidud teismeliste uuringute järgi ei reageeri lapsevanemad sellele pahele nii tugevalt, kui teismelised ise sooviksid.

Tiiu Härm,
Tervise Arengu Instituudi ekspert