Esmaspäeval andis Vene ajaloolane Aleksandr Gluštško Rannarootsi muuseumi direktorile Ülo Kalmule üle oma 20 aasta töö tulemuse, raamatu II maailmasõja tõsiseima relva Katjuša leiutajast.
Raamat jõudis Haapsallu õnneliku juhuse tõttu. Nimelt külastas Moskvas elav Gluštško oktoobris Haapsalut koos Vitaliy Hasselbladiga, kes käis Noarootsis oma juuri otsimas.
Rannarootsi muusemi raamatukogus avas Hasselblad juhuslikust kohast ühe raamatu, kus kõrval seisev Gluštško nägi nime Langemack. Tegemist oli Turu toomkiriku musta raamatuga kirikutegelastest, kus üks ladinakeelne artikkel viitab Johannes Langemackile.
Ajaloolasel oli just ilmumas raamat „Tundmatu Langemack”. „Teos räägib mu isa sõbrast, teise maailmasõja tõsiseima relva Katjuša leiutajast,” selgitas Gluštško.
Langemack teenis noore ohvitserina poolteist aastat Eestis, tema suguvõsas on teada mitmeid Eestiga seotud usutegelasi, ent seos eestirootslastega on siiani teadmata. Gluštško kavatseb uurimistööd jätkata.
„Nüüd olete end tõsiselt sisse kaevanud,” kommenteeris Ülo Kalm raamatut vastu võttes.
Uute ilmnenud seoste tõttu otsustaski Moskva ajaloolane kinkida raamatu ühe eksemplari Rannarootsi muuseumi raamatukogule. „Ta võiks seista selle raamatu kõrval, kust sain vihje,” ütles Gluštško.
Oma järgmises raamatus lubas ajaloolane kindlasti ära mainida, kuidas leiti Haapsalus viide Langemackile.
Novembri lõpus ilmunud raamatu „Tundmatu Langemack” pea kogu 2000–eksemplariline tiraaž on Venemaal läbi müüdud.
