Õpilasfirmade lõppvõistlus Haapsalus oli muljetavaldav ja kes iganes sellel käis, noortega vestles ja nende firmadega tutvus, ei saa küll väita, et noorus on hukas. Lõppvõistlusele pääsenud noored olid enesekindlad, selge jutu ja stambivaba mõtlemisega. Lahedad suhtlejad. Hästi oli tabatud turu tühje kohti, kas või kiirkohtingute korraldamise idee.
Õpilased on aga ka ühiskonna peegeldus. Kui keegi teeb tänapäeva Eestis oma firma, püüab ta ikka midagi müüa või vahendada; teeb kaupluse või kohviku. Harvem tuleb ette, et mõeldakse välja midagi originaalset ja hakatakse tootma. Nõnda oli see ka õpilasfirmadega. Firmad, kes ise midagi tootsid, olid vähemuses, eriti vähe oli neid, kes asjad otsast lõpuni oma kätega valmis tegid. Üks selline oli G4B Tartust: tüdrukud rullisid vanad ajaleheküljed kirjudeks (paju)vitsteks ja punusid neist igasugu suuruse ja otstarbega anumaid.
Tallinna ja Tartu koolid riisusid võistluselt koore, ainsana suutis nende vahele kiilu lüüa teiseks jäänud Paide gümnaasiumi firma, kes on kitarritarvikute müügiga jõudnud isegi Jaapanisse. Kuidas õpilasfirmadel lõpuks läheb, eks olene see päris palju ka õpetajaist — kui hästi nad lapsi õpetavad, utsitavad ja juhendavad, kui stambivaba on nende mõtlemine.
