Möödunud nädalal võõrustas Noarootsi gümnaasium neli päeva 24 õpilast ja kümmet õpetajat Suurbritanniast, Saksamaalt, Rootsist ja Soomest. Comeniuse programmi “Õppiv kool” osana korraldatud konverentsi fookuses oli seekord õppimine ja õpikeskkond.
Projekti koordinaator Ekaterina Mokhovikova rääkis, et viie riigi osalejaile olid antud läbitöötamiseks samad teemad: mis koolitundides toimub, kui palju antakse kodutöid, milline on hea õpilane ning milline hea õpetaja jne. Iga riigi esindajad tutvustasid kahepäevasel konverentsil oma uuringuid, mida tehes oli küsitletud nii oma kooli õpilasi kui ka õpetajaid.
Mokhovikova sõnul tulid väga huvitavalt esile riikide koolielu erinevused. Näiteks oli teistele võõras Inglismaal Hullis asuvas Wolfreton Schoolis kasutatav karistuste süsteem. Halva käitumise eest võib seal õpilane saada karistuse, kus ta ohverdab 15 minutit oma lõunapausist mingi ülesande täitmiseks; ka võib õpilast pärast tunde jätta.
“Meie õpilaste meelest olid need karistused väga veidrad ja vanaaegsed,” sõnas ta.
E-koolist rääkides tuli välja, et kui Eestis pole õpetaja kodutööd e-kooli märkinud, jätavad meie õpilased selle lihtsalt tegemata.
“Sakslased ja inglased ütlesid,et nii see ikka ei käi – on õpilase enda vastutus aru saada, mis kodus teha tuleb,” vahendas Mokhovikova konverentsil kõlanut.
Spontaanselt puhkes arutelu selle üle, kas interaktiivne tahvel (smartboard) on vajalik või võib sama hästi jätkata arvutiprojektoriga või tavalise tahvliga. Jällegi avaldusid eri arvamused: mitmed õpilased Saksamaalt arvasid, et smartboard’i polegi vaja, saab ilma hakkama.
Projektis osalejad olid uurinud ka kaasõpilaste hobisid. “Tuli välja, et hobid mitte ei sega õppimist, vaid aitavad õppetööle kaasa,” ütles Mokhovikova.
Järgmisel korral kohtuvad viie kooli esindajad septembris Tamperes. Seniks said osalejad ülesande uurida, kuidas võiks kaasõpilaste ja ka õpetajate arvates parandada õppetöö korraldust.
Noarootsi gümnaasiumist lõid projektis kaasa Kaisa Kask, Birgit Brük, Marc Aavik, Dolores Mäekivi, Katariina Peksar ja Kärt Kalvet.
Noarootsi gümnaasiumist lõi projektis kaasa Kaisa Karu, mitte Kaisa Kask. 🙂