1

Paldiski–täis noori jättis oma pensioni loosiratta otsustada

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Möödunud aastal loositi kohustuslik II samba pensionifond 4037 noorele, kes sündisid 1. jaanuaril 1983 või hiljem ja ei olnud ise endale pensionifondi valinud. Kuna loosirattas on vaid konservatiivse strateegiaga fondid, ei pruugi pensionikogumine sinna olla kõige kasulikum.

1. jaanuaril 1983 või hiljem sündinud inimestele on pensioni II sambaga liitumine kohustuslik. Fondi valimiseks tuleb täita avaldus, millele märgitakse endale meelepärase pensionifondi nimi. Kui noor läheb tööle, hakkavad sellesse fondi tema igakuisest palgast laekuma kogumispensioni maksed. Töötaja brutopalgast läheb pensionifondi 2% ning tema brutopalgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvel lisab riik pensionifondi veel 4%.

Kus saab teha valikuavaldust?

Valikuavaldust saab esitada näiteks pensionikeskuse „Minu konto” rubriigis, pangakontoris või internetipangas, samuti II sammast pakkuvate kindlustusseltside juures. Avaldus jõuab Eesti Väärtpaberikeskusesse ja inimesele avatakse pensionikonto.

Kui 1983. aastal või hiljem sündinud inimene on saanud 18aastaseks ja läheb tööle, kuid ei ole esimese palgamakse saamise ajaks kogumispensioniga liitumise avaldust esitanud, avab väärtpaberikeskus maksu– ja tolliametist laekunud andmete alusel ise pensionikonto ning laekunud maksed suunatakse loositud pensionifondi. Loosimisel osalevad ainult konservatiivse strateegiaga fondid, mis ei investeeri aktsiatesse, vaid vähem riskantsetesse, kuid samas ka üldjuhul väiksema tulususega instrumentidesse — näiteks võlakirjadesse. Kuna noorel on pensioni kogumiseks aega aastakümneid, ei pruugi konservatiivne valik olla parim.

Loositud fondi osakud on inimesel hiljem õigus mõne teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu ümber vahetada või jätta olemasolevad fondiosakud alles ning suunata uued maksed mõnda teise pensionifondi. Sama saab teha ka hilisema kogumisperioodi jooksul, kui mingil põhjusel senise fondi käekäik ei rahulda.

Valida saab 23 fondi vahel

Praegu saab valida 23 kohustusliku pensionifondi vahel, mida pakuvad kuus fondivalitsejat. Kuna kõigi fondide investeerimisstrateegia, tasud ja muud tingimused on erinevad, tasub enne valiku tegemist kindlasti fonde võrrelda.

Kuna pensionifondi koguneb sinu pensioniraha, peaks valik põhinema erinevate fondide tingimuste võrdlusel ja kaalutletud otsusel, mitte sõbra või müügiagendi soovitusel. Tasub ka teada, et kõigi pensionifondide osakute hind võib nii tõusta kui ka langeda ehk võid nii raha juurde teenida kui ka kaotada. Mitte ükski fond ei saa tootlust garanteerida ja see, et fondil on eelmistel aastatel olnud hea tootlus, ei tähenda, et see nii jääbki.

Fondi valides tasub tähele panna:

• Investeerimisstrateegia ja riskitaluvus. Fondidel on erinev investeerimisstrateegia. Konservatiivsed fondid investeerivad peamiselt võlakirjadesse ja võlakirjafondidesse, tasakaalustatud fondidel on lubatud kuni 25% varadest investeerida aktsiatesse ja aktsiafondidesse, progressiivsed fondid võivad kuni 50% varadest aktsiatesse ja aktsiafondidesse paigutada ning agressiivsetel fondidel on see protsent kuni 75.

Fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse ja vähem võlakirjadesse, on üldjuhul riskantsemad kui need, mis investeerivad suuremas osas või ainult võlakirjadesse. Riskantsematel fondidel on suurem võimalus saavutada suuremat tootlust, kuid ka risk investeeringuga kaotada on kõrgem. Seega analüüsi, milline on su riskitaluvus ning kui kaua on sul aega pensioniraha kogumiseks.

• Tootlus. Kuigi ajalooline tootlus on mitmetel fondidel müügiargumendiks, ära otsusta ainult tootluse põhjal. Hea ajalooline tootlus ei ole garantiiks, et ka tulevikus sel fondil sama hästi läheb. Tutvu ka fondi viimase poolaasta aruandega. Sealt saad ülevaate, kas fondi investeeringud on sinu jaoks sobivad ning kooskõlas sinu riskitaluvusega. Pensionifondide poolaasta aruanded leiad fondivalitsejate kodulehekülgedelt.

• Tasud. Kõik fondivalitsejad võtavad valitsemistasu ehk tasu pensionifondi valitsemise eest. Need tasud on erinevad, mistõttu on kasulik tasusid võrrelda. Seda saad teha tarbijaveebi minuraha.ee pensionifondide võrdlustabelis.

Heli Lehtsaar,
Tarbijaveebi www.minuraha.ee toimetaja

Kasulikud viited

• II samba fondide valimise, vahetamise jmt kohta saad lugeda tarbijaveebist www.minuraha.ee/ii-sammas/

Tarbijaveebist leiad ka võrdlustabeli, kus on kirjas kõigi II samba fondide investeerimispoliitika, tasud jmt.

• II samba fondide erinevate perioodide tootlusega saad tutvuda pensionikeskuse kodulehel.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
suu räägib süda läigib
suu räägib süda läigib
Huvitav kas see pensionifondi müüginaine saab aru ka mida räägib. Hinnad on 20 aastaga tõusnud 16 korda. Müüginaist on aga õpetatud müüma juurdehindluse ehk laenu protsente ilmselt kaugemale ei küüni. Vahe on sadades kordades. Kui need noored inimesed 40 aasta pärast pensionile lähevad siis praeguse nädala palga eest saad osata paremal juhul tassi teed. VT- http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/hinnavordlus-kas-oleme-tagasi-1993-aastas.d?id=65782900 Huvitav kelle heaolu 40 aasta jooksul tagatakse. Ainuke kes kasu sai on pank. Ses on selle raha tuhandeid kordi vahepeal välja laenanud ja juurdehindlusprotsendi kaudu kasumit teeninud et see sinu naabrimehele välja laenata et see tavakodaniku käest laenama ei tuleks. Kelle huve te teenindate… Loe rohkem »
wpDiscuz