Valdade liitumine hakkab jõudma lõpusirgele, ilma et õieti teakski, mis rahvas arvab. Ühinemislepingu projekti parandamise aeg hakkab mööda saama. Parandusi on mõne nädala jooksul laekunud vähe: nelja valla peale kümmekond, laias laastus üks ettepanek 235 valimiseas elaniku kohta. Neistki puudutab enim nime, mis on tähtis, aga nagu hõredaks jäänud rahvakoosolekutegagi: sisulisest arutelust on asi kaugel.
Ühinemislepingu projekti asjus saab sõna võtta reede keskpäevani, kuid vaevalt toob paar viimast päeva ettepanekute tulva. Aga on, nagu on. Ühinemislepingu projekti kohta on rahvas öelnud, et keerulises kantseleikeeles paberile ei oska suurt midagi juurde panna. Rahvakoosolekute kohta, et mis seal ikka rääkida.
Kolmas samm — rahvaküsitlus — on kohe ukse ees, reede hommikust saab nelja valla rahvas kolme päeva jooksul ütelda ei või jah. Selles ei ole midagi keerulist. Tuleb ainult kohapeale minna, sest e–hääletada või valimiskasti koju tellida selles asjas ei saa.
On öeldud ka seda, et mis sinna minna, kui volikogu võib liitumise otsustada rahva tahte vastu. Siiski on otsust teha üsna keeruline, kui rahva tahet ei tea.
Eks meie võimu tegematajätmistel kipub kõigil paratamatuse silt küljes olema. Nüüd on probleem et rahvas on bassiivne näe ei taha ettepanekuid teha ja nimesildist enam kaugemale ei näe. Aga kui arusaamine omavalitsemise funktsionaalsusest puudub ei saagi midagi muud loota. See et selline olukord on kujunendud on süsteemse töö tulemus või vajadust sest lolli rahvast saab lihtsamini soome ajada, enda maakodumaha jätma ja või sentide eest tööd rabama.
see on nüüd võimu või rahva süü või lihtsalt asjade paratamatu kulg,aga võim(nii keskvõim kui kohalik) ja rahvas on meil nii võõrandunud,et teineteise tegemistest praktiliselt ei huvituta.
on sul täielik õigus ja sellepäast pole seda võimu ka kellelegi vaja, saab täitsa ilma hakkama