TTÜ Meresüsteemide Instituudi professor Sirje Keevalliku sõnul on tänavune märts sellepärast nii külm, et üks kõrgrõhkkond jäi meie peale pidama ja Atlandilt tulevad soojemad madalrõhkkonnad pole veel suutnud seda paigast nihutada.
Küsimusele, kuidas seostub külm märts kliima soojenemisega, vastas Keevallik, et trend ei tähenda, et muutus toimub kogu aeg ühes suunas. Aastad pole vennad.
Mõne aasta keskmine temperatuur võib meil olla 3-4 kraadi soojem, kui oli eelmine, ja järgmine jälle samavõrra külmem. Trend on keskmine vaevumärgatav muutumine, mis näitab ainult seda, mis oli, aga mitte mingil juhul seda, mis tuleb. Näiteks on teada, et pika aja jooksul on aastases lumepäevade arvus kahanev trend. Kui selle järgi ennustada, millal on Eesti territoorium lumevaba, siis tahaks seda trendi ka ajas tagasi pikendada ja küsida, millal oli Eestis lumi maas aastaringselt?
Kuigi kaks eelmist märtsi on olnud soojemad, siis kaugemale minevikku vaadates on näha, et see nii ei olnud. Näiteks 20. sajandi keskel oli märtsi viimane nädal koolivaheaeg, mil valitsesid parimad karged suusailmad. Vahepeal tundus, et see kõik on läinud ajalukku, ent nüüd on näha jälle teistsuguseid märke.
Sirje Keevallikul on koos TTÜ juhtivteaduri, akadeemik Tarmo Soomerega uurimus, mis kirjeldab keskmist õhuvoolu märtsis Eesti kohal umbes 1,5 km kõrgusel. Sealt on selgesti võimalik tuletada kevade alguse nihkumine: 1955-1966 oli märtsi õhuvool loodest ja tõi kaasa külma, 1967-1995 oli keskmine õhuvool edelast, järelikult läks varem soojaks, 1996-2007 taastus endine olukord, keskmine õhuvool oli loodest ja kevad seetõttu jälle hilisem.
Seega on märtsiga lood üldse huvitavad, sest siis hakkab põhja poole nihkuv Päike aluspinda soojendama ja on üsna ettearvamatu, kuidas õhk selle kohal liikuma hakkab.
TTÜ teadlaste Sirje Keevalliku ja Tarmo Soomere artiklit „Shifts in early spring wind regime in North-East Europe (1955–2007)“ saab lugeda ajakirjast Climate of the Past.
www.clim-past.net/4/147/2008/cp-4-147-2008.html
