Fotonäitus juhatab sisse ingerisoomlaste suurpeo Haapsalus

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Lääne-Eesti ingerisoomlaste kultuuriseltsi asutajaliige Valentin Ossipov ja esimees Hilma Tervonen näituse "Ingerimaa inimesed" avamisel. Foto: Arvo Tarmula
Lääne-Eesti ingerisoomlaste kultuuriseltsi asutajaliige Valentin Ossipov ja esimees Hilma Tervonen näituse "Ingerimaa inimesed" avamisel. Foto: Arvo Tarmula

Juuni lõpus koguneb Haapsallu ligi pool tuhat ingerisoomlast, et pidada maha XXIII Eesti ingerisoomlaste tantsu- ja laulupidu.

Mööda Eestit külakorda käiv pidu on Haapsalus teist korda, eelmine kord saadi siin kokku 2001. aastal. Lääne-Eesti ingerisoomlaste kultuuriseltsi esimehe Hilma Tervoneni sõnul on kord aastas peetaval peol kujunenud traditsiooniks koos laulmine ja grillimine esimesel õhtul; teine päev algab jumalateenistusega, misjärel minnakse rongkäigus peole. Haapsalus oodatakse pealtvaatajaid peost osa saama promenaadile kõlakoja juurde.

29.–30. juunil peetavale tantsu- ja laulupeole oodatakse peale Eesti ingerisoomlaste ka külalisi Peterburist, Karjalast, Soomest ja Rootsist.

Pidu korraldab siinne 33 liiget koondav Lääne-Eesti ingerisoomlaste kultuuriselts, Eesti kümnest ingerisoomlaste seltsist väikseim.

“Peame hakkama saama,” ütles seltsi esimees Hilma Tervonen. Seltsi peamiselt eakamad liikmed käivad koos kord kuus, ühiselt lauldakse ja tehakse käsitööd.

Laulupeo sissejuhatuseks saab märtsi lõpuni Haapsalu raamatukogu fuajees vaadata kodumaata rahva ajalugu tutvustavat väljapanekut. Näitus koosneb eesti rahva muuseumist pärit fotodest, mis kujutavad Ingerimaa inimesi aastail 1920–1940.

Ingerisoomlased said nõukogude aja järel Eestis esimese kogukonnana kultuuriautonoomia, peale nende on kultuurialaste õiguste teostamiseks vajalik kultuuriomavalitsus vaid eestirootslastel.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kihva Kohva
10 aastat tagasi

Sofi Oksase suurpuhastus Tartus. Laulda omal viisil. Tuli “Inkeri” toimetusse kuri Oksanen,kaasas luud ja lammutav kang, käevangus tal seltsimees ja vabatahtlik vang – suur pomo Rein Lang, kaasas mahukas pang… Kõlas propagandakõne, tehti suur puhastus ja oli jube kartus, et KGB terror on jälle tartus. Kõne olnud äge ja tuhastav-puhastav ent mitte lubavalt lunastav. Mis sest, et proua ise ajaloost suurt midagi ei teagi – sa Tarto liin ja rahvas – ja seda öelda on mul lausa piin- nüüd mitte midagi teadma ju ei peagi! Küsitakse – kas Sofi viskas Ingeri välja koos kätepesuveega? Vastati: Ei, ta liitis selle ühte… Loe rohkem »

Valentin
11 aastat tagasi

Näe, veel üks asutajaliige! Toivo, sinuga ma ei julge küll vaielda, sest ega viimase aja statistikat mul pole.

Toivo
11 aastat tagasi
Reply to  Valentin

Tere jah, Valentin! Võib-olla lisaksime siia mñda ajaloolist ingerlastest ka rahvusvahelises keeles: Some Finnish tribes lived around the Neva-river many thousand years before East and West began their endless battles in order to own better place under the Sun. Under the Swedish rule some people from nearby Finland – Karelian Istmus and Savo moved to Ingria – now Leningrad region. In 1703 St. Petersburg was founded after the Swedes were ceded from the Baltics and Ingria. Ingrians became citizens of the Russian Empire as well as Finland after the Swedesh – Russian war 1808 – 1809. So Ingrian Finns were… Loe rohkem »

Toivo
11 aastat tagasi
Reply to  Toivo

Dear correctors, please correct my mistake – Borodino was in 1812 about 150 kilometres west from Moscow. Excuse me.

Sama
11 aastat tagasi
Reply to  Toivo

Näete nüüd, armas rahvas. – Niipalju ingeri mehi on Haapsalussegi alles jäänud – vapper Valentin üksi…Kurb, aga tõsi…

Toivo
11 aastat tagasi

Senitundmatu uudis ingerlaste varasemast ajaloost. Fredrik Cygneuse andmetel osales Borodino lahingus Venemaa kaitsmisel 18 000 ingeri sõjameest. Nendest vaid kolmandik rivistus pärast lahingut, – nende rindelõigus maailma parimad napoleoni sõdurid said lüüa. Ilmselt samuti tegutsesid Punapardi vastu ka tuhanded Eestist pärit sõjamehed. Aga nendest ei ole meil kahjuks mingeid teateid. Teadmata kadunud??? See oli peaaegu täna 200 aastat tagasi…

Toivo . .
11 aastat tagasi

Välis-Ingeris – Soomes, Eestis, Rootsis jm. – elab ingerisoomlasi siiski rohkem kui oma põlisel kodumaal Ingerimaal
. Nii et Valentis, sa eksid!

Valentin
11 aastat tagasi

Väike ebatäpsus: ingerisoomlastel on jätkuvalt alles oma kodumaa, mis kuulub Venemaa koosseisu ja seal elab praegugi ingerisoomlaste enamus. Ja kui olla päris täpne, siis ingerisoomlaste esivanemad on ju Soome päritolu!
Iseasi, kuidas on kujunenud saatused ja valikud sõjaeelsetes-, aegsetes- ja järgsetes vintsutustes. Nii Soome kui Venemaa on viimastel aastakümnenditel kutsunud ingerlasi koju. Tegelikult nüüd me oleme teinud valiku ise.