Läänlased käivad kõige rohkem välismaal tööl

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Ligi viiendikus leibkondadest käiakse maakonnast väljaspool tööl. Foto: Arvo Tarmula

Läänemaal on üle Eesti kõige rohkem peresid, kust käiakse välismaal tööl — 40 protsendil peredest töötab keegi maakonnast väljaspool.

Saar Polli tehtud ja regionaalministri tellitud uuringu järgi on meil 21% selliseid perekondi, kust töötab keegi välismaal, ja 19% peresid, kust käiakse tööl mujal Eestis.

Ainult oma kodumaakonnas tööl käivate liikmetega leibkondi on Läänemaal 60% küsitletuist. Sellega on Läänemaa maakondade seas tagantpoolt Eesti kolmas.

Läänemaast vähem on nn paikseid leibkondi vaid Raplamaal (56%) ja Võrumaal (58%). Saaremaal näiteks töötab kodumaakonnas 81%, Hiiumaal ja Pärnumaal 77%.

Ootuspäraselt võtab läänlastel töölesõit kõige kauem aega. Neid, kellel võtab töölejõudmine üle tunni, oli enim Lääne–, Valga– ja Raplamaal.

Väga kaua ehk üle 90 minuti võtab töölesõit aega 15% läänlastest. Suurem on see protsent ainult Valgamaal (16%). Läänlasi, kelle töölejõudmine kestab üle poole tunni, on kokku 36%.

Kõige kiiremini jõuavad tööle järvakad: 15 minuti jooksul 55%. Läänemaal on selliseid uuringu järgi 36%.

Läänlased on ka ühed rahulolematumad ühistranspordi suhtes. Vaid 9% küsitletud läänlasi oli ühistranspordiga täiesti rahul.

Hiiumaal näiteks on ühistranspordiga täiesti rahul 19%, Saaremaal 18% küsitletuid.

Läänemaal oli suurim ka nende hulk (28%), kes ei osanud ühistranspordi kohta seisukohta võtta.

Ühistranspordiga pigem rahul olijaid oli Läänemaal 40%, väga rahul olijaid 2%.

Uuringu järgi põhjustab ühistranspordiga rahulolematust eelkõige see, et sõiduplaanid ei vasta vajadustele: sõidugraafik on liiga harv või käivad bussid valel ajal.

Kolmandikul juhtudest oli mainitud, et buss ei sõida vajalikku kohta või võtab sellega liikumine liiga kaua aega. Öeldi ka, et peatus on kodust kaugel ja pilet liiga kallis.

Küsitletute hinnangul on ühistranspordi olukord Eestis viimase viie aasta jooksul pigem halvenenud. Läänemaal ei osanud 27% küsitletuid hinnata, kas olukord on parem või halvem.

Pigem halvemaks või palju halvemaks pidas olukorda kokku 13% läänlasi, samasuguseks 41%. Pigem paremaks hindas olukorra 18%, palju paremaks 1% läänlasi.

Jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalusi hindasid läänlased heaks. Väga rahul ja pigem rahul oli sellega 70%.

51% läänlasi arvas, et võimalused jalgsi või jalgrattaga liigelda on muutunud paremaks.

Teede ja tänavate seisuga oli rahul 61% läänlasi.

Andmed on võetud Saar Polli uuringust „Elanike rahulolu kohalike avalike teenustega”.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
mart
11 aastat tagasi

mõttetut auru pannakse statistikale. Ettevõtted pandud rügama aga andmeid kasutada heaolu hüvanguks ei osata

tohe
11 aastat tagasi

Saar Polli tehtud ja regionaalministri tellitud uuringu järgi on meil …pla-pla-pla niipalju neid ja niipalju teisi.Varsti küsitakse ,et mitu protsenti pühib parema ja mitu teeb seda vasakuga.Kellele seda vaja on? Lugege Postimehest Tiina Kangro artiklit” meil on aega veel…” ja te mõistate,kui paigast ära on meie riigis prioriteedid.Mõelge,kas on vaja meile kõiki neid institutsioone ning neid suurriikidelt kopeeritud ameteid,kes seda vähest maksumaksja raha lihtsalt ära laristavad.

õige
11 aastat tagasi
Reply to  tohe

ennekõike käib see ama võsaniitjate ja leivaküpsetajate kohta