Läänemaa sai neljapäeval Eesti uudiseks number üks. Ridala volikogu otsus võib vallandada ühinemislaine, mis koondab ühte omavalitsusse 4/5 Läänemaa elanikest.
Samal õhtul kogunes kultuurikeskusse 120 inimest näitama Juhan Partsile, et läänlased, hiidlased ja osa harjukaid vajavad raudteed, et Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamine peab seisma transpordi arengukavas.
Kas neist asjust ka midagi välja tuleb, ei tea veel keegi, aga mõlema ettevõtmise nimel tasub elu eest pingutada. Mitte et n–ö pildile pääseda, vaid läänlaste endi pärast. Kui volikogud ja vallavalitsused ei suuda sügisesteks valimisteks ühinemises kokku leppida, on suur oht, et ühinemine sumbub tühja tünni kõminasse.
Mihkel Mutt ütles viimases Maalehes Eestist lahkumist kommenteerides: huvitav, et mitte keegi ei kaalu tõsiselt võimalust, et see kõik ei pruugi hästi lõppeda; selles, et peaksime edasi kestma, ei ole midagi tõsikindlat. Eks käi see kõige otsesemalt ka läänlaste kohta.
Kui omavalitsused suudavad ennast kokku võtta ja läänlased majandusministrile selgeks teha, et Läänemaa vajab raudteed, võiks 17. jaanuar saada Läänemaal küll ülemaakonnaliseks pööripäevaks – päevaks, mis muutis Läänemaa tulevikku.
