0

Haigekassa: Sama toimeainega ravimite puhul vali hinnalt soodsam

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Viimasel paaril aastal on korduvalt olnud kõneaineks, et Eesti patsiendid peavad neile väljakirjutatud retseptiravimite eest oma taskust tasuma liiga palju vaatamata ravikindlustuse olemasolule. 2011. aastal oli omaosalus ravimite eest tasumisel 34,5%. Seega tasus haigekassa patsientidele välja kirjutatud soodusravimite eest 91 miljonit eurot ja patsiendid lisasid sellele 48 miljonit eurot.

Inimeste omaosaluse kujunemist lähemalt uurides selgus, et sageli ei osteta apteegist odavaimat saadaolevat ravimpreparaati ning just seetõttu kulutatakse enam kui vajalik. Haigekassa statistiliste andmete hindamise tulemusena julgeme väita, et inimese omaosalust saaks oluliselt vähendada, kui senisest enam kasutataks võrdsete valikute korral madalama maksumusega ravimeid.

Teadlikult käitudes ja kvaliteedis sammugi tagasi astumata on just patsientidel endil võimalik säästa ka ravimitelt märkimisväärseid summasid.

Näide:
Juhan põeb kõrgvererõhutõbe. Aastaid võttis ta haiguse ravimiseks originaalravimit Norvasc (toimeaine amlodipiin) 10 mg 1 kord päevas. Ühes pakis oli 30 tabletti, mida jätkus 30 päevaks. Ravimi hind apteegis oli 15,04 eurot. Haigekassa küll kompenseeris ravimi piirhinnast (3,60 eurot) 90%, kuid sellest hoolimata pidi Juhan lisaks retseptitasule (1,27 eurot) maksma iga kord apteegis juurde 11,67 eurot. Nüüd pakkus perearst Juhanile toimeainepõhist retsepti. Juhan valis selle alusel apteegis sama toimeainet sisaldavaist ravimeist kõige odavama, mille hind oli 3,60 eurot.

Nüüd maksab Juhan apteegis 90% soodustusega ravimi eest 1,50 eurot ja hoiab ühes kuus raha kokku 11,44 eurot.

Mis on piirhind?

Soodustuse arvutamise aluseks on piirhind. Piirhind määratakse juhul kui müügil on sama toimeainega mitmeid ravimeid ja piirhinnaks saab odavuselt teise ravimi hind.

Mis on toimeaine?

Ravim koosneb toimeaine(te)st ja abiainetest. Toimeaine ravib või leevendab haigust, seevastu abiained on ravimis vajalikud selleks, et toimeaine oleks manustatav soovitud kujul (nt tabletina, salvina, aerosoolina). Geneeriline ravim on originaalravimiga sama toimeainet sisaldav ravim. See on mõeldud samade haigusseisundite raviks ning on sama tõhus, ohutu ja kvaliteetne kui originaalravim.

Mis on originaalravim, mis on geneeriline ravim?

Originaalravim on esimesena leiutatud ja kasutusele võetud uut toimeainet sisaldav ravim. Tootja on selle uue ravimi osas läbi viinud kõik vajalikud uuringud ja kliinilised katsetused ning seetõttu ka ravim ka kallim. Enamasti on see ravim patenteeritud. Pärast patendiaja lõppu (tavaliselt 6–20 aasta pärast) võivad ka teised firmad hakata seda sama toimeainega ravimit tootma. Neid ravimeid nimetatakse geneerilisteks ravimiteks.

Geneeriline ravim on ohutu

Geneerilise ravimi tootja peab tõestama, et ravim sisaldab sama toimeainet täpselt samas koguses kui originaalravim ning see avaldab organismis samasugust mõju kui originaalravim. Samuti peab geneerilise ravimi tootja tõestama, et ravimi tootmisprotsess vastab kehtestatud nõuetele. Geneeriline ravim võib erineda originaalravimist abiainete osas ja ravimi välimuse osas, kuid ei tohi erineda toime tõhususe, kvaliteedi ja ohutuse osas.

Eesti apteekides turustatakse ainult selliseid ravimeid, mis on läbinud ravimiameti range kontrolli. Ravimiamet kinnitab, et Eestis müüdavad geneerilised ja originaalravimid vastavad samadele kvaliteedistandarditele.

Toimeainepõhise retsepti alusel saab valida taskukohaseima hinnaga ravimi
Arstidel on kohustus kirjutada ravim välja toimeaine järgi. Erandlikult võib ravimi välja kirjutada konkreetse ravimipreparaadi nimetusega, kui arst on tuvastanud meditsiinilise põhjuse, miks teiste tootjate sama toimeainega ravimid patsiendile ei sobi. Arst teavitab sellest ka patsienti. Kui arst ei ole patsienti informeerinud meditsiinilisest vajadusest ainult kindla ravimi kasutamise kohta, ei ole põhjust eeldada, et teiste tootjate sarnased ravimid ei ole sobilikud.

Haigust ravib toimeaine, mitte kaubamärgi nimi. Kui apteegis on müügil mitu sama toimeainet sisaldavat ravimit, siis pakub apteeker erineva hinnaga preparaate ostjale valida. Nii on ostjal võimalik endale valida taskukohaseima hinnaga ravim.

Perearst dr Mare Kerneri kogemus: “Viimastel aastatel olen tunduvalt rohkem väljastanud toimeainepõhiseid retsepte. Nende osakaal on 80% ringis.

Siiski on ka vajadus kirjutada retsepte originaalravimile, nt kui ei olegi ravimil geneerikut või kui on teatud ravimi võtmiseks meditsiiniline näidustus või kui on teatud ravimit kasutatud pika aja vältel ja ravim on patsiendile sobinud. Oluline on siin patsiendile tema ravi järjepidevus, parim ravi tulemus.

Geneeriliste ravimite paljusus tekitab patsientide hulgas segadust, paljud küsivad ise soodsamat ravimit. Enamasti aga annan ise nõu, milline ravim peaks olema sobivaim.

Geneerilised ravimid erinevad originaalravimitest ainult teatud abiainete poolest, mina oma praktikas sellest tulenevaid kõrvaltoimeid ei ole täheldanud.

Retseptiravimi peaks patsient valima ikka koos oma pere- või eriarstiga, patsiendi eripära teab ikka arst mitte ravimit väljastav apteeker. Käsimüügiravimite puhul on aga apteeker meile asendamatu abimees.”

Eesti Haigekassa

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz