9. novembril toimus juba kaheksas noortefoorum MEIE. Noortefoorumi hommikupoolseks teemaks oli veeohutus. Täiega ja kõigest! Miks?
Läänemaa on oma loodusliku asendi tõttu väga pika rannajoone ja siseveekogudega maakond, mille vähemalt 30 ujumiskohast on valvega vaid kaks: Paralepa ja Vasikaholmi.
Valveta on ka üleriigiliselt tuntud ujumiskohad, nagu Roosta ja Nõva rand, mida külastab rannahooajal u 1000 inimest päevas, sh palju noori.
Lääne–Eesti päästekeskuse andmetel on veeõnnetuste üheks peamiseks põhjuseks riskialdis ja ohtlik käitumine, samuti alkoholi liigtarvitamine, ohutusnõuete eiramine ja vähene turvavahendite kasutamine. Sageli seavad noored ohtu oma elu ja tervise vettehüpetel ja igasuguste riskantsete „mängudega”. Noored on sageli hulljulged ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Osalenute kaudu saab avaldada positiivset mõju ka neile noortele ja pereliikmetele, kes otseselt projektis ei osale.
Töötoad viisid läbi politsei, piirivalve ja päästeteenistuse oma ala tundvad inimesed. Kokku oli kuus töötuba, iga noor sai osaleda kahes töötoas.
Töötoas „Veematkad“ (Mikk Luuk, Lihula komando pealik) räägiti veematkade liikidest, oludest ja ohtudest. Järeldati, et matkaleminekust tuleb alati tuleb teavitada lähedasi ja kaaslasi. Riietuda tuleb vastavalt ilmale ja alati peab kontrollima päästevarustust. Veekogudel tuleb jälgida ilma.
„Päästetöödest veekogul” (Andres Kaljura, Haapsalu komando pealik) töötoas räägiti õnnetuste ärahoidmisest ja abi kutsumisest. Noored said korraliku ülevaate kannatanule abi osutamisest nii veest kui ka kaldalt. Räägiti päästjate tegutsemisest.
Töötuba „Märka ohtusid olles vee ääres” (Maie Mitšurina, päästekeskuse ennetustöö büroo vanemspetsialist) arutles noorte ujumisoskuse, ujumiskohtade ja uljuse üle. Noorte käest uuriti, kus nad ujumas käivad. Tehti selgeks, miks on võimalike ohtudega ujumiskohas tarvis tutvuda. Lühidalt räägiti ka tegutsemisest veeõnnetuse korral. Põnevust pakkus jääteel liiklemise teema. Noortele rõhutati, et alati tuleb teavitada kui ujuma minnakse.
Lootusega, et veekogudele minnes oleks sealt tagasitulijaid sama palju kui minejaid, tutvustati töötoas „Merel liiklemise oskus, enda ja teiste turvalisuse tagamine” (Heiki Põikel, vanempiirivalvur) navigeerimisoskusi ja enda ning kaaslaste ohutuse tagamist. Noortele pakkus suuremat huvi tegutsemine ohuolukordades ja oskus veekogudel liigelda. Silma paistis noorte inimeste soov omandada uusi oskusi.
Rene Kark (vanempiirivalvur) soovis anda oma töötoas „Meresõidul kasutatav varustus ja selle kasutamine” noortele vastavad teadmised. Palju andis juurde, et oli võimalik kõike käega katsuda ja proovida. Seda võimalust noored ka kasutasid. Töötoa juht usub pärast noortega vestlemist, et noored saavad enda päästmisega hakkama ja annavad oma oskusi edasi ka teistele.
Tiina Matt (noorsoopolitseinik) lähtus töötoas „Avalik kord rannas” oma motost — lihtsam ennetada kui võidelda tagajärgedega. Töötoas anti ülevaade , mis on avalik koht ja avalik kord. Kuidas käituda rannas, et endal ja teistel oleks turvaline ja hea?
Peamised probleemid rannas ja nende vältimine – lemmikloomaga, alkoholiga, klaastaaraga rannas, järelvalveta lapsed. Tutvustati rannavalve ülesandeid. Noored said näha ka kahe situatsiooni lahendamist, mille viis läbi Meeme Riisma.
Noortefoorum sai teoks projekti TEA! OSKA! RAKENDA! ENNETA! (TORE) osana, toetas seda Leader programm. Projekti raames käidi teemat tutvustamas koolides, koolitati välja mentorid, kes annavad noortele veeohutusalaseid teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ning oskusi. Läänemaa veekogude ohtusid ja nende vältimist õpetava interaktiivse õppematerjali loomine selleks loodud veebilehele. Suvel tulevad Vormsil veeohutusalased noortepäevad ja lõpuks veeohutusalane ajaleht.
Ülle Lass, Lääne maavalitsuse noorsootöö spetsialist