Andres Huul: Arendame loomemajandust

Läänemaa Arenduskeskuse juht Andres Huul tutvustab Läänemaa, Pärnumaa ja saarte loomemajandusorganisatsioonide võrdlevat uuringut.

Septembris kohtusid Pärnus nelja Lääne–Eesti maakonna loomeettevõtted ja organisatsioonid, et alustada koostööd. Juba suvel olime ellu viinud sellekohase uuringu, nüüd alustasime ühise strateegia koostamist.

Eestis on loomemajanduse definitsiooni aluseks Suurbritannia põhimõtted — loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu.

Loomemajandus moodustas 2007. aastal ligikaudu 3% Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning pakub tööd 4,3% tööealisest elanikkonnast (allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut, 2009).

Eestis asuti loomemajanduse teemaga sügavamalt tegelema 2000ndate alguses. Nüüd on korraldatud ka üleriigilisi ja piirkondlikke uuringuid. Suvel tehti loomemajandusvaldkonna uuring ka Lääne–, Pärnu–, Saare– ja Hiiumaal. Projekti veab Pärnumaa ettevõtlus– ja arenduskeskus Euroopa Regionaalarengufondi toetusel, õnnestumiseks teevad koostööd maakondade arenduskeskused. Valdkonna arendamise eesmärk LAKil on ettevõtete arengu toetamine ja maakonna konkurentsivõime suurendamine.

Uuringust võttis osa 181 loomemajanduse organisatsiooni, neist 41 Hiiumaalt, 45 Läänemaalt, 21 Saaremaalt ning 74 Pärnumaalt. Ühtekokku märgiti 509 tegevusvaldkonda, mis teeb keskmiselt 2,8 tegevusvaldkonda ühe organisatsiooni kohta.

Kõige enam tegeldakse ürituste ja festivalide korraldamisega ning huvitegevusega. Järgmise suurema rühma moodustavad disainile, käsitööle ja kunstile keskendunud organisatsioonid. Neile järgnevad valdkondadena arhitektuur, etenduskunstid, kirjandus, muusika, audiovisuaalvaldkond, fotograafia, muuseumid, reklaam ja turundus ning infotehnoloogia.

Organisatsioonidest 41% olid äriettevõtted, 25% omavalitsus– või riigiasutused, 23% sihtasutused või mittetulundusühingud) ning 11% märkisid organisatsiooni liigiks „muu”. Põhiliselt märgiti, et tegutsetakse füüsilisest isikust ettevõtjana.

Uuring oli esimene osa Lääne–Eesti loomeettevõtluse kaardistamisest. Edasi intervjuueerime eri tegevusvaldkondade esindajaid, et täpsustada valdkonniti probleeme ja võimalikke lahendusi. Uuringu tulemused on üks sisend piirkondliku loomemajanduse arendamise strateegiale.

Loomemajandust on juba kaardistatud Tallinnas ja Tartus, mõlemas on loodud ka suuremad loomeettevõtluse tugistruktuurid. Kuna loomemajandus on kohaspetsiifiline, st vajab arenguks paikkondliku eripära tuge ja soodsaid tingimusi, siis leiti, et valdkonna arendamiseks Lääne–Eestis vajatakse hetkeolude kaardistust.

Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Lääne–Eesti loomeettevõtete ja
–asutuste seisust ning arenguväljavaadetest. Teemad, millele detailsemalt tähelepanu pöörati, olid: organisatsiooni asutamismotiivid ja mõjutajad, majandusnäitajad, toetuste taotlemine, tööjõu spetsiifika, koostööküsimused, rahulolu piirkonna ettevõtluskeskkonnaga, organisatsioonide arenguperspektiivid ning vajadused tugisüsteemide asjus.

Vahel koostatakse strateegiaid, aga need ei rakendu. Kaks aastat tagasi käisid koos Läänemaa tervise– ja loomemajanduse ettevõtjad ja arutlesid ka koostöö üle. Tõesti, tegemist oli klastrialgatusega. Algatusest klastrit ei tekkinud, põhjusi on mitmesuguseid — ilmselt polnud aeg veel küps.

Loomemajandusettevõtetel olid majandussurutise järel ning eurole üleminekul veel suhteliselt rasked ajad ning arendustegevusse raha ei piisanud. Tervisemajanduse ettevõtted olid küll masu üle elanud, aga tegelesid ka teiste koostöövormidega. Näiteks Haapsalu spaad ühinesid Eesti Terviseturismi Klastriga, mille raames tegeldakse ühise turunduse, tootearenduse, kvaliteedi parandamisega. Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus valmistas koos TLÜ Haapsalu kolledžiga ette terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse projekti, mille raames käivad tööd juba hoogsalt. Seega igale poole ressurssi ei jagunud ja ettevõtjatel tuli teha valikuid.

Klastrialgatuses osalenud jäid siiski koolituste ja seminaridega rahule ning usun, et järgmises arenguetapis tullakse toona käsitletud teemade juurde tagasi. Praegu on hea meel uuringu põhjal öelda, et Läänemaa loomeettevõtjad teevad turismiettevõtjatega suhteliselt rohkem koostööd ja kasutavad seda müügikanalina enam kui Lääne–Eesti teistes maakondades. Usun, et ka klastrialgatuse aegadel kooskäimine aitas sellele kaasa.

Uuringus osalenud organisatsioonide keskmine eeldatav käive 2011. aastal oli 51 768 eurot. Kasumit märkis 90% vastanutest ja keskmine kasumi suurus oli 12 168 eurot. 10% mainis võimalikku kahjumit, mille keskmine suurus oli 3133 eurot. Organisatsioonid, mille põhitegevus on loomemajandus, märkisid ligikaudu kolm korda suuremat käivet kui need, kel on loomemajandus kõrvaltegevus.

Saaremaa ettevõtete keskmine käive ületas piirkonna keskmist peaaegu kaks korda ning oli Hiiumaa loomemajanduse organisatsioonide käibest ligikaudu kuus korda suurem (keskmise väärtust mõjutas mõne üksiku ettevõtte suur käive, valim oli aga väiksem kui teistel maakondadel). Samal ajal oli poolel ettevõtetest käive alla 9351 euro (Pärnumaal oli see näitaja 15 000 ning Läänemaal 16 000 eurot). Hiiumaal teenis pool ettevõtetest alla 6488 euro.

Läänemaa loomeettevõtted on valdavalt mikroettevõtted, keskmine töötajate arv on 3,6, sh 1,9 täiskohaga ning 1,7 osalise tööajaga. Neile lisandub keskmiselt 3 vabatahtlikku organisatsiooni kohta. Ligikaudu 39% töötajatest on loomemajanduse valdkonnas kõrgharidusega ning üle 60% töötajatest on naised.

Suhteliselt enam on täiskoormusega töötajaid Läänemaa organisatsioonides, Pärnumaa organisatsioonid kasutavad aga piirkonnas teistest enim osalise ajaga töötajaid ning Saaremaal on teistest suurema tähtsusega vabatahtlike osakaal.

Uuringus osalenud organisatsioonide peamine ettevõtluse alustamise motiiv on soov ennast teostada. Sellele järgneb vajadus olla iseenda peremees, võtta vastu väljakutse ning loometegevus kui elustiil.

Peamisteks takistusteks ettevõtluse alustamisel peeti rahastamise leidmist, klientide ja tellimuste saamist. Paljud hindasid oma teadmisi ettevõtlusest ja turust puudulikuks. Enne loomemajanduse organisatsiooniga liitumist või selle asutamist töötati palgatöölisena kas samas asjaomases valdkonnas või mõnes teises valdkonnas, kuid on ka neid, kes on lõpetanud sellekohased õpingud.

Keskmiselt enam märgiti piirkonnas turundustoe ning võrgustike arendamise ja klubilise kooskäimise vajadust. Nendele järgnesid koolitused ja finantsnõustamine. Rohkem mainisid turundusnõustamise vajadust Saaremaa ja Läänemaa organisatsioonid. Hiidlased pidasid olulisemaks finantsnõustamist ning tuge võrgustike arendamisele.

Maakonniti sisaldavad pingeridade algused suhteliselt sarnaseid eesmärke, kuid pisut erinevas järjestuses. Näiteks Hiiumaa organisatsioonidel on kõige olulisem saavutada käibe ja kasumi kasv ning laiendada või muuta atraktiivsemaks oma toodete ja teenuste valikut. Läänemaa organisatsioonidele on olulisim tarbija suurem rahulolu, seejärel suurem turuosa ning kõrgetasemeline klienditeenindus.

Pärnumaa organisatsioonid peavad tähtsaimaks toodete parema kvaliteedi saavutamist ning kõrgekvaliteedilist klienditeenindust, sellele järgneb tarbija suurem rahulolu. Saaremaa organisatsioonidele on oluline laiendada ja muuta atraktiivsemaks oma tootepaketti, suurendada turuosa ning kasvatada käivet.

Strateegia koostamise järel kavatsetakse suurendada loomeettevõtjate omavahelist koostööd. Milles see Läänemaal seisneb ja kui palju koostööd tehakse?

8% uuringu vastajatest märkis, et ei tee koostööd loomemajandusväliste ettevõtete või organisatsioonidega.

Läänemaa loomemajanduse organisatsioonid teevad keskmiselt vähem koostööd avaliku sektori ning koolitusettevõtetega ja tihedamat koostööd majutus– ja toitlustusasutustega, mis näitab head seotust turismiettevõtetega. Teiste maakondadega võrreldes korraldatakse keskmiselt vähem ühiseid koolitusi, kuid see–eest rohkem ühisüritusi. Ka ühine osalemine tänavusel Helsingi mardilaadal novembris on selle hea näide. Kindlasti aitab turundussündmuse ühine ettevalmistus ja osalemine kaasa koostegevuse tugevnemisele ja nõnda ettevõtete elujõu suurenemisele ka tulevikus. Läänemaa Arenduskeskuse eesmärk ongi ju kõigi ettevõtete arengu toetamine suurusest olenemata.


Andres Huul,
Läänemaa Arenduskeskuse juhataja