Käib korjandus, et Gunnar pronksi valada. Kas meil muud enam teha pole?
On teisigi loomeinimesi, väärikamaid kui Gunnar. Juba kümme aastat käin vaikselt pinda, et meie linna skulptor Roman Haavamägi saaks samba. Selle väärika ja tööka linnakodaniku teened Haapsalu kauniks muutmiseks on väga suured, aga ta on kuidagi maha vaikitud. Haavamäe elusuurune sammas sobiks tema maja vastas olevale mururibale. On ju Cyrillus Kreegigi sammas tema maja ees, miks siis mitte Haavamäel.
Jäädvustamist vajaks ka pikaajaline koolimees Voldemar Pinn, kes valutas südant meie väikese riigi pärast.
Minul pole Gunnari isiku vastu midagi, iga väljapaistev inimene vajab au. Vaesel ajal sobiks tõesti Gunnarile pink, aga mitte puust, vaid meie oma Ungru marmorist – see on jääv. Ja pink peaks asuma käidaval tänaval, et pensionärid, kel jalad töntsid, saaksid istuda ja puhata ning meenutada tragit Gunnarit. Ja pensionäre on meil palju, kuid nad on viletsad annetajad, sest raha on napp.
Et Gunnar pidevalt liikus, oli ta heas vormis ja elas pika elu, tänu sellele jäi ta ka paaril korral filmimeeste kaamera ette ja mõned hakkasid teda meie kauni linna maskotiks nimetama.
Meil on ju Valge Daam! Ja mida arvavad linna külastavad turistid, kui Gunnari kuju või pingi tähisele kirjutame: prükkar-pudelikorjaja?
Järsku tuleb mõnel Gunnarit iidoliks pidaval inimesel ka mõte linna nimi ära muuta Gunnarburgiks – läheks palju vähem raha?
Haapsalu linna kodanik “tädi Maali”
Kuhu raha saata on üle mul kuskil 20000 aga vist tegelt rohkem
mind küll väga ei huvita, kas on mingi ausammas või ei ole .. veel enam miks kerjatakse linnarahvalt raha sellejaoks??
olen koheselt nõus annetama…
ww.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/indrek-neivelt-uskumatu-lugu-nagu-lollidemaal-elaks.d?id=65056194&retry=1
viimase kirjutaja jutt on jumala õige – igal juhul kas pink või kuju ,pink oleks isegi sümboolsem teda Haapsalu maskotti meenutama…tegelikult oli väga südamlik Inimene….
..ta oli lihtsalt teistsugune, aga mitte halvas mõttes. Mäletan, kuidas ta Haapsalu hotellis tihti enne uudiseid vetsus pesemas käis ning pärast uudiseid vaatama sättis….Vähesed ütlesid talle ei, kui ta sigaretti küsis..Vähe on neid vanakesi, keda isegi noored lauda kutsuvad ning talle sööki/jooki ostavad. Ka mõnes kohvikus leiti talle alati andmiseks pirukas või joogiks teegi. Mis puudutab artiklit, siis Haavamägi jne, nad on teatud ringkonna teadmistes, aga siiski Gunnarit teavad Haapsalus pea kõik ja see on tõesti igaühe enda teha, mille jaoks ta raha annetab. Järelikult alati ei pea olema miillegi looja, et rahvale südamesse pugeda…..Igal juhul pooldan Gunnari pinki/kuju.
Ilusti kirjutasid, aitäh!
Gunnar prükkar ja pudelikorjaja???!!!??? Olen näinud nii pudeli-korjajaid, kui ka nende purukspeksjaid. Ja minu sümpaatia kaldub tahtmatult esimeste poole!! Huvitav, et inimesed on näinud Gunnarit ainult pudeleid korjamas??!! Mina isiklikult olen korduvalt näinud, et ta ka purukspekstud pudelite kilde on ära koristanud ja et nende kildude eest talle kindlasti mingit hüvitist ei makstud. Ta lihtsalt oligi nii hingelt kui ka füüsiliselt üks äärmiselt puhas inimene ja ta tahtis, et ka teda ümbritsev oleks alati hoolitsetud!!! Mis puudutab arvamuste vabadust, siis olen nõus, et kõigil on vaba voli oma arvamusele. Kuid oma lolluste varjamiseks on üks väga hea rohi- mitte oma… Loe rohkem »
Kuna pudelikorjamise eest pannakse ausamas püsti,siis alates eelmisest neljapäevast hakkasin ka korjama.Ja mina kuju ei tahagi-piisab,kui iga taaraautomaadi aknale panakse minu pildiga kleeps……
Kuulge linnarahvas… aga kas äkki teete Gunnarile pingi hoopis…bareljeefiga või pildiga… see pingi – traditsioon on ju ka Haapsalus olemas. Ma ükskord istusin Haapsalus pingil ja Gunnar tuli ja istus kõrvale. Istus päris lähedale, ei küsind ega rääkinud ega midagi. Siis äkki tõusis ja läks ära… Mul oli siis selline tunne, nagu Haapsalu vaim oleks mul kõrval istunud. Kui oleks Gunnari pink, ja selle peal kas maalitud vari, või mingi tahvel või, siis oleks äkki samasugune tunne seal istudes, kui tookord oli…et Gunnar istub kõrval… Pink pisut odavam ka, saab ehk tuhhi euriga hakkama ja selle jõuab kokku ka koguda.
Jah, just minu mõte!
Gunnari pink võiks olla tugevast puust, valge ja massiivne, pisut Tshaikovski pingi stiilis. Seljatoe keskel ovaalne plaat portreefotoga. Igal juhul peaks pink eristuma neist, mida iga kodanik avalikkusele tundmatu sündmuse või isiku tähistamiseks linnavalitsuselt võib tellida (ses mõttes olen päri ühes varasemas kommentaariumis Aidi Valliku poolt väljendatud mõttega, et mistahes mälestumärk peab kõnetama avalikkust).
Miks küll kodaniku häirib, et on olemas selline võimalus Haapsalusse ilusaid valgeid pinke juurde soetada ja ka oma lähedasi mälestada? Kui ise ei soovi seda võimalust kasutada ei peaks sellepärast kohe halvustavalt suhtuma.
Mälestatakse ikka meie hulgast lahkunuid, nüüd on siis võimalus mälestada ka elavaid. Kahtlen, kas see on sobilik. Ja veel, mälestamise koht on ikka kalmistu, enne kui Promenaadi pingi seljatoel lähedasi mälestada, tehke lähedaste kalmud korda!
Ma pole tuline pargipinkidele nimede jäädvustamise vastane. On need ju niigi läbi ajaloo kandnud tekste “Jüri + Mari = armastus” või “Vasja oli siin”.
Aga kui varsti pea kõik linna pingid on Antsu, Mari või Maiu-nimelised, hajuvad avalikkuses teada-tuntud tuntud isikute istumisalused nende vahele ära. Tshaikovskil on veel vedanud, et tema pinki naljalt teiste omaga segi ei aja. Sellepärast tuleks nüüd ka Gunnari mälestuspingiga rohkem pingutada, ehkki minu jaoks seostub ta just nonde tavaliste kandiliste valgete puupinkidega, mida ise kasutas.
Naljakas on lugeda, kuidas tasapidi hiilib käibele väljend ‘väärikas kodanik’. Tähendab Pinn ja Haavamägi lahterduvad väärikaiks, Gunnar ebaväärikaks? See hoiak meenutab mulle tragikoomiliselt Astrid Lindgreni lugusid, kus ontlikud rootslased hindasid Pipi Pikksuka ja Katuse-Karlssoni 100% ‘kahtlasteks’. Ma ei tea, kas Pipile ja Karlssonile kuhugi kuju on püstitatud (ilmselt mittte, sest kes see autoritasusid jõuaks maksta!), kuid kaheldamatult ei jää nad maailmas tuntuselt alla teistele Rootsi ühiskonnategelastele. Pigem isegi ületavad neid. Ja selle taustal väidan, et hea veel, kui pilvepiiril istuv Gunnar kujuloojailt autoritasu ei tule küsima. Sest tema isiksus kannatab värvikuselt, inimlikkuselt ja heatahtlikkuselt vabalt välja võrdlusmomendi Karlssoni või Pipiga.… Loe rohkem »
Mulle nii teie kommentaar meeldis, arvan, et skulptuur oleks vist liiast, kuid äkki PINK, kutsume Vahur Kersna külla, mis arvate!?!
ka kadri saara vatmani ja püstitame gunnarile mauseleumi
Mäletan Gunnarit aastast1948-1949 ja annetasin ka ise .Gunnari elu on läbilõige meie rahva elust kuni praeguse õnne tulekuni!