Olav Harjo: Kiire internet vajab ühist panust

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhataja Olav Harjo selgitab, mis tingimustel saavad väljaspool linnu elavad Eesti inimesed kiire interneti.

Kolm aastat tagasi seadsid riik ja sideettevõtjad Eestile ühise eesmärgi — võimaldada kiiret internetti kõigile soovijaile. Sideettevõtjate ülesandeks jäi arendada välja uued võrgud seal, kus on see majanduslikult võimalik, ning hakata pakkuma kiireid internetiühendusi.

Riik võttis endale kohustuse toetada uute võrkude ehitust turutõrke piirkondades.

Mis on kolme aastaga muutunud?

Kolm aastat tagasi ei olnud veel ükski sideettevõtja alustanud kiire interneti pakkumist. Fikseeritud ühendusi pakkuvad firmad Elion, Starman, STV jt võimaldasid peamiselt 1–10 Mbit/s ühendusi. Mõnel pool kesklinna ärimajas võis saada kalli hinnaga ka natuke kiiremaid ühendusi. Kõik mobiilifirmad pakkusid mobiilinterneti 2G baasil, kasutades EDGE tehnoloogiat, mis võimaldas kiiruseks kuni 256 Kbit/s.

Nüüd on olud kardinaalselt muutunud. Kõikidest Eesti kodudest umbes pooltel on võimalik juba liituda ülikiire internetiga, mis on 100 Mbit/s ja rohkem. Neid ülikiireid ühendusi pakuvad kodudele nii Elion kui ka kaabel–TV firmad igas suuremas linnas.

Kõik kolm mobiilifirmat on ehitanud oma 3G ja 3,5G võrgud ning mobiilinterneti kiirused on kolme aastaga kasvanud kümnekordseks. EMT on alustanud juba ka 4G võrkude ehitust ning see jõuab koju juba pooltele inimestele Eestis. Nende ühenduste kiirused on aga kolme aasta tagustega võrreldes juba sajakordsed!

Kiire internet maale — EstWin projekt

Kogu see meeletu areng on toimunud seal, kus jätkub inimesi ja konkurentsi. Paljudes maakohtades, kus inimesi elab vähe, on kiire internet siiani kättesaamatu. Selleks et tuua kiire internet ka maale, alustati projekti EstWin ning riik asus toetama fiiberoptilise baasvõrgu ehitust maale. Kogu EstWin võrk (ligi 6400 km) peaks valmima 2015. aasta lõpuks ning siis on kiire internet juba kõigis Eesti asulates. Praeguse seisuga on sellest võrgust valmis ligi 1400 km ning aasta lõpuks juba 2300 km ehk natuke üle kolmandiku. Kuidas seda võrku edasi ehitatakse, oleneb sellest, kas ja millal soovib riik selle arendamist edasi toetada. Praegu ei ole selle kohta veel otsuseid tehtud.

EstWin baasvõrku saab võrrelda näiteks veetorudega. Kui pumbajaamast tuleb asulasse suur magistraaltoru, siis asulas viib vee igasse majja peenem toru, juurdepääsuvõrk. Rajatav baasvõrk on siin nagu see magistraaltoru, mis asulasse suure koguse vett toob. Sideettevõtjad aga jagavad selle võrkude kaudu majadesse laiali. Seega meie, Eesti Lairiba Arenduse SA (ELASA), ise ei paku internetiteenuseid ega vii kiiret internetti igasse majja. Meie ülesanne on baasvõrk ehitada selliselt, et projekti lõppedes oleksid kõik asulad sellega ühendatud ning valdav enamik maju oleks sellele lähemal kui 1,5 kilomeetrit.

Baasvõrgust edasi loovad juurdepääsuühendusi ehk piltlikult toovad interneti koju kätte internetiteenuse pakkujad, tehes seda kas õhu kaudu või kaabli kaudu.

Kuidas jõuab kiire internet majja

Kaabel võib olla majja ulatuv telefoni vaskkaabel, kaabel–TV koaksiaalkaabel või nüüdisaegseim valguskaabel. Kõik need võimaldavad teatud tingimustel kiiret internetiühendust.

Kuigi asulais võib leida kaabel–TV võrke ning mõnes uusarenduspiirkonnas ka valguskaablivõrke, on peamiseks ühenduseks praegu siiski see tavatelefoni vaskkaabel. Vaskkaabel võimaldab aga kiiret internetti ainult juhul, kui see kaabel ei ole liiga pikk. Mida lähemale majadele me baasvõrku ehitame ning seega mida lühemaks jäävad vaskkaablid, seda rohkemail inimestel tekib võimalus saada kiire internet.

Maal, kus üheaegseid kasutajaid ei ole kuigi palju, on ka õhu kaudu leviv internet väga hea alternatiiv. Õhu kaudu jõuab internet majja peamiselt mobiilinterneti kujul. On muid lahendusi nagu Kõu ja Wimax, aga nende osatähtsus on väike.

Kui praegu kõikjal saadaolev mobiilinternet võib olla paljude meelest juba aeglane, siis kohe on tulekul uuemad ja kiiremad ühendused. 4G mobiilne internet võimaldab kiirust juba 40 Mbps ning lähitulevikus oluliselt rohkemgi. Kui praegu on see aga saadaval ainult poolel Eesti territooriumist ning seda pakub vaid üks operaator, siis lähiaastail katab see kogu Eesti ning kõik kolm operaatorit pakuvad neid kiireid ühendusi. Kuna aga kiire mobiilne internet ei saa inimestele koju jõuda teisiti kui vaid mobiilimastide kaudu, siis oleneb selle areng ka meist. Meie ülesanne on viia nimelt see kiire internet maapiirkondades mobiilimastidesse, ehk ühendada need mastid ka rajatava EstWin valguskaabli võrguga.

Arusaadavalt ei rahulda mobiilinternet kõikide vajadusi, sest see on siiski jagatud ühendus ning selle pidevat kvaliteeti ei ole võimalik tagada. Paljudele on kaabliga ühendus lihtsalt kindlam ning turvalisem. Korralik kaabliga internetiühenduse olemasolu lisab otseselt ka väärtust kinnisvarale, nagu teeb seda elektri või vee olemasolu. Kui majja ei tule praegu ühtki kaablit, on traadiga ühenduse saamine kindlasti keerulisem ja aeganõudvam.

Kui kiire interneti tahtjaid piirkonnas piisab, et investeering tasuks, ehitab sidefirma uue kaablivõrgu. Paraku on suurel osal Eestis majad hajutatud ning kaablite vedamine igasse majja ei ole ühelgi äriettevõttel võimalik. Uue kaabli ehitus on väga kallis, seda võib võrrelda elektrikaabli majani ehitamisega. Kui kõik aktsepteerivad, et maja elektriga ühendamine võib maksta kümneid tuhandeid eurosid, siis samas suurusjärgus on kulud maja ühendamisel ka valguskaabliga.

Kuigi konkreetse maja ühendamine kiire internetiga on peamiselt ainult selle maja elanike huvides, ei saa eeldada, et igaühele oleks selle ühenduse ehitamine jõukohane. Ennekõike tuleb püüda neid kulusid vähendada ning neid ka jagada mitme huvirühma vahel.

Näiteks Viljandimaal Suure–Jaani kandis on viie talu ja aktiivse külaseltsiga küla, mille lähedalt meie trass möödus. Et kõik talud olid kiirest internetist huvitatud, otsustasid nad ka selle rajamisse ise panustada. Lepiti kokku külaseltsi, sideettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vahel nii, et sideettevõtja annab vajaliku kaabli, külaselts kaevab selle ise maasse ning kohalik omavalitsus vormistab vajalikud load (projekt, ehitusluba, kasutusluba). Sel moel vähenesid võrgu rajamise kulud ning ühiselt sai töö tehtud.

Rootsis on sellised kohaliku omavalitsuse või külaseltside rajatud internetivõrgud väga laialt levinud.

Kuidas saaks riik kaasa aidata juurdepääsuühendustega

Muidugi ei saa me eeldada, et kõikjal Eestis oleksid aktiivsed külaseltsid või lairibaühendustest väga huvitatud kohalikud omavalitsused. Seda, et baasvõrgu ehitusele vaatamata ei suuda sideettevõtjad ühendada kaablitega kõiki maju, nähti ette juba üle kolme aastat tagasi valminud Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioonis. Neid piirkondi, kus baasvõrgu valmimisele vaatamata kiire internet kaabliga majja ei jõua, nimetatakse turutõrke piirkondadeks, ning lairiba arendusvisioon nägi ette siin veel kord riigi sekkumist juurdepääsuühenduste ehitamiseks ehk projekti EstWin 2 käivitamist. Euroopa Liidus on kiirete internetiühenduste rajamine oluline ning selleks on järgmises eelarves ette nähtud vähemalt 9 miljardit eurot. Eestis on praegu koostamisel plaan, keda ja kuidas peaks riik selle rahaga toetama, et kõik majad saaksid kiire internetiga ühendatud. Plaani ettevalmistus on käinud juba üle aasta. On algatatud seaduste muudatusi, et teha võrkude ehitus vähem bürokraatlikuks ning seeläbi odavamaks.

Võimalusi, keda ja kuidas võiks riik toetada, on palju. Näiteks võib EAS toetada lairibaühenduste ehitust ettevõtetesse, PRIA võib teha põllumajandusettevõtetesse rajatavad lairibaühendused abikõlblikuks kuluks, toetada lairibaühenduste rajamist taludesse puurkaevu rajamise toetusega sarnaselt või anda toetust ka aktiivsetele külaseltsidele. Riik võib toetada sideettevõtjaid lairibaühenduste ehitamisel selles osas, mis ületab tasuvuse piiri.

Poliitikauuringute keskus PRAXIS on teinud uuringu võimaliku turutõrke suuruse kohta. Augustis kogunesid kõik osapooled lairibafoorumile.

Kui me kõik seda ühiselt tahame ning oleme valmis ühiselt ka sellesse panustama, siis olen kindel, et kiire internet jõuab peatselt igasse koju.