Nõvalt võib kaduda põhikool

Nõvast võib tulevast õppeaastast saada Läänemaa ainus vald, kus antakse ainult algharidust, ja sedagi juhul, kui vald jõuab algkooli ülal pidada.

„Olukord on halb,” ütles Nõva vallavanem Aldo Tamm.

Tänavu õpib Nõva koolis 12 oma valla last: seitse last 1.–3. klassis ja viis last 7.–9. klassis.

Seni on kool riigi antud rahaga välja tulnud, nii et ei ole pidanud õpetajate palkadeks peale maksma, edaspidi aga ei pruugi enam tulla.

2013.–2014. õppeaastast võib koolil kaduda saareline eristaatus, mis tähendaks riigi rahastuse vähenemist kuni 20–30 protsenti.

Saar keset metsa

Nõva põhikool on olnud üks väheseid mandrikoole Eestis, millele on kehtinud saareline eristaatus, sest asub teistest koolidest nii kaugel.

Eristaatuse saab, kui 7.–9. klassis õpib kokku 10–30 last, kellest vähemalt poole koolitee pikeneks kooli sulgemisel üle 30 km.

Just tänu saarelisele eristaatusele antav lisaraha on võimaldanud aastaid lastenappuses kiratsenud vallas põhikooli pidada.

Nõvale lähemad koolid jäävad küll praegugi kaugemale kui 30 km — Pürksisse, Orule ja Harju–Ristile —, aga lapsi 2013.–2014. õppeaastal 3. kooliastmes enam ei piisa, sest altpoolt ei tule peale kedagi.

„4.–6. klass jäävad tänavu üldse komplekteerimata,” sõnas Aldo Tamm.

Võõrad lapsed ei päästa

Väljapääs ei ole ka riigi rahastatava kuue kohaga õpilaskodu lapsed, sest ainult võõraste pealt eristaatust ei anta, olgu neid ükskõik kui palju. „Vähemalt pool peaksid olema oma lapsed,” märkis Tamm.

Kolmeaastase augu tõttu on keeruline otsustada, mis vormis jätkata. 2013.–2014. aastal saaks avada 1.–4. klassi ja 8.–9. klassi, mis tähendaks ikkagi põhikooli, mis käiks üle jõu.

Kui jätkata algkoolina, peaks seal õppima vähemalt 12 last, et riigirahaga välja tulla, aga nii palju Nõval lapsi ei ole.

„Algav aasta on nagu puhveraeg,” sõnas Aldo Tamm.

Tamm lubas lähiajal ka ministeeriumisse pöörduda, et sealt nõu saada.

Volikogu liikme, Nõva endise kooliõpetaja ja praeguse lapsevanema Peeter Kallase sõnul on 2013.–2014. õppeaastast tõenäoline lasteaed–algkool, et vallas üldse mingigi kool säiliks.

„Ilmselt maksame peale ka algkoolile, nagu praegu on makstud peale õpilaskodule,” märkis Kallas.

Aldo Tamme sõnul on vald seni maksnud õpilaskodu ülalpidamiskulusid 62,4 eurot õpilase kohta kuus, mis teeb ligi 4000 eurot õppeaastas.

Peeter Kallase sõnul ei ole aga praegune, õpilaskodu ja võõraste lastega kooli vorm paljudele vastuvõetav.

„Variku otsa pealt käib neli last Oru koolis,” sõnas Kallas.

Vaheetapp on läbi

„See oli ette teada, et varem või hiljem tuleb teha kardinaalseid otsuseid,” sõnas Nõva volikogu esimees Kalle Saar.

Saare sõnul oli 2008. aastal loodud õpilaskodu vaheetapp, mis võimaldas mõnda aega põhikooli säilitada. Nüüd on olud muutunud. Selle asemel, et kooli päästa, tühjendab õpilaskodu valla rahakotti.

Volikogu esimehe sõnul on kooli säilitamisega põhikoolina üle pingutatud.

„Tahta võib ju palju, aga kelle jaoks,” arutles Saar.

„Selge on see, et päris kinni ta ei lähe. Algkool jääb. Kuus klassi, see ei ole ju palju,” lisas ta.

„Kurb muidugi. See nurk jääb siis põhikooliastmest täiesti ilma,” sõnas Lääne maavalitsuse haridus– ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu.

„Kool on ellujäämisvõimalusi otsinud aastaid,” lisas ta.

Vaarpuu sõnul võiks põhimõtteliselt olla isegi võimalik, et vald saavutab ministeeriumiga lisadoteerimise asjus edasiseks mingi kokkuleppe, aga leitud nišš peab olema hea ja argumendid veenvad.

Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ei oska midagi soovitada. „Nõva puhul head lahendust enam ei olegi,” ütles ta möödunud nädalal intervjuus Lääne Elule. „Selleni on viinud otsustamatus.”