Matsalu küla rahvas tegi heinast kujusid
Laupäeva keskpäeval kogunes Matsalu küla rahvas Keemu sadamasse heinaskulptuure köitma, mis on üks suuremaid küla suveettevõtmisi.
„Heinaskulptuure köidame kolmandat suve,” ütles külaelanik, Mõisaveere talu perenaine Helle Veltman.
„Idee on ühine, pole teada, kes selle esimesena välja ütles, aga kisub vist Lotmani–pere kanti,” lisas ta.
Heinaskulptuuride köitmine külavainul on koos jaanipäeva ja muinastulede ööga küla suuremad suviseid ettevõtmisi.
„Tea, kas seal ongi kedagi. Eile õhtul anti meile tõsine äikesehoiatus,” kahtles Matsalu külavanem Tõnu Ots enne külavainule minekut.
Äike ja vihm aga Matsallu ei jõudnud, päike paistis ja keskpäevast saadik käis Keemul tõsine heinatöö. Vaba graafiku järgi tuldi ja mindi, kiiret polnud kellelgi: kes astus niisama läbi juttu ajama, kes tegi käed heinaseks, kes tõi heinalistele kõhukinnituseks karaskit.
Kesksuvine ajalookonverents püstitas hüpoteese
Keskajale pühendatud ajalookonverentsile lisas vürtsi Tartu ülikooli õppejõud Ain Mäesalu, kes enne ekskursiooni algust tegi linnuses pauku Eesti ja Euroopa vanima, 14. sajandi püssi koopiast.
Laupäeval Läänemaa muuseumis peetud ajalookonverentsil püstitasid ettekandjad mitu põnevat hüpoteesi, kuid nagu vanema ajaloo puhul ikka, napib allikaid, kust neile vastuseid leida.
„Küsimusi on rohkem kui vastuseid,” tõdes oma ettekandes kunstiajaloolane Kaur Alttoa, kelle ettekanne keskendus Läänemaa hiliskeskaegsetele kirikutele nagu Martna, Kirbla ja Karuse. Nende kõigi puhul nimetas Alttoa ühisjoontena sarnast kuju, sihvakat omalaadse kujuga läänetorni ja ehitusisandate vappe kirikul.
Kuidas tööõnnetust ära hoida
Tänavu on Eestis juhtunud 64 tööõnnetust, mille on otseselt põhjustanud isikukaitsevahendite mittekasutamine. Neist kolmandikul juhtudel ei andnud tööandja kaitsevahendeid.
Järelevalvet tehes on tööinspektsioon tänavu tuvastanud 113 isikukaitsevahendite mittekasutamisega seotud rikkumist, neist 51 ehitustel.
Sage rikkumine on kaitseprillide mittekasutamine. Me ei tea kunagi, millal näiteks ketaslõikuriga töötades võõrkeha silma lendab. See võib juhtuda iga hetk, aga võib ka täna mitte juhtuda. Sellele viimasele lootma jäädaksegi. Silmakahjustuse tõttu võime kaotada aga nägemise, kirjutab Lääne tööinspektsiooni tööinspektor Rein Nelis.
Roosta surfipeol valitses kord
Surfilaager keskendus tänavu rohkem spordile kui pidutsemisele. Külastajaid oli peaaegu poole vähem kui mullu.
„Esiteks oli ilm halb ja teiseks karmimad reeglid,” ütles surfilaagri pressiesindaja Helen Unt. „Üritasime kehtestada sellised reeglid, et inimesed tuleksid surfama ja mitte jooma.”
Traditsiooniliselt toimus surfivõistlus naistele ja „Minu esimene võistlus” neile, kes kunagi varem surfivõistlusel osalenud ei ole. Esimese võitis Betti Vainküla, teisel loetakse võitjaiks kõik osalejad, ütles Helen Unt.
Laikmaa majamuuseumis näeb Heino Štšeglovi maale
Reedel avas Laikmaa majamuuseumis oma maalinäituse Raplamaalt pärit auväärses eas kunstnik Heino Štšeglov.
Rapla kunstiseltsi juhataja Krista Urveti sõnul on Štšeglov pintslit peos hoidnud vähemalt 30 aastat. „Kui ta meie klubisse tuli, oli ta juba pensionieas,” sõnas Urvet.
Štšeglov on katsetanud nii õlimaali, pastelli kui ka akrüülmaali, ta on maalinud loodusvaateid ja portreid.
Lihula klassikalise muusika festival tõi täissaalid
Pühapäeval Lihula Eliisabeti kirikus lõppenud klassikalise muusika päevade kontserdid tõid saalid täis, seni Lihula rahvale mõeldud festival tahab laieneda tervele piirkonnale.
Lihula vallavanema Riho Erismaa sõnul peaks juba aegsasti hakkama mõtlema, kuidas tuua kokku rahvast Virtsust Kullamaa ja Koongani. „Et ta oleks selle piirkonna festival,” sõnas Erismaa.
Korraldajate, noorte Järvide sõnul on väikese maakoha festival ennast hästi õigustanud: linnas on isegi raskem 150 inimest saali saada, sest konkurents on suur ja valikut palju.
Kullamaal uputas
Reede oli Kullamaa valla Liivi Ubasalu piirkonnas väga tugev vihma- ja rahesadu koos äikesega, mis põhjustas laupäevaks veeuputuse, mida kohalikud elanikud pole 50 aastat näinud.
Sadu algas reede pärastlõunal äikesega. Liivi raamatukogu direktori Helme Vendeli sõnul valas kella viiest üheksani vihma kui ämbrist. Laupäeva hommikuks olid mitmed väiksemad ja suuremad teed vee all, sealhulgas Kaasiku–Liivi maantee umbes 1 km ulatuses ja Kirimäe–Kirna–Kullamaa maantee renoveeritud osa mitmes kohas, kus veetulv viis endaga kaasa kruusakihi. Veevool lõhkus truupe ja uputas ka valla kohalikke teid.
Vormsi koolijuhi konkursile laekus üks avaldus
Reedel valib Vormsi vallavalitsus lasteaiale–põhikoolile uue direktori, läinud nädalal lõppenud konkursile laekus üks sooviavaldus. Vormsi vallavanema Urmas Pau sõnul on tegemist tugeva ja tõsiseltvõetava kandidaadiga.
„Väljast, ei ole oma saare inimene,” sõnas Pau.
Pau ütles, et teadis, et konkursile konkreetne avaldus laekub, sest eeltöö oli tehtud.
Grafitiga plank on ka kõigile lugejatele avatud ;))) Vaata kui huvitav – kui tavakodanik meediat korrale tahab kutsuda ja ilmselt õigustatult siis on ta juudi arvates kohe terviserikkega. Tähtis on aga see et ilmselt ei taha mitte keegi meist olla terviserikkega. Seega tuleb minna ära sinna kus meie töökäsi vajatakse ja meid poolearuliseks ei peetaks. Seega kas juutide suurettevõtetesse või vaba riikidesse. Kuid siis vingub see sama leheneeger et näe rahvast vähe lehte ei osteta. Tulemus on aga see et kohalikud ettevõtted on odavmüügis ikka selle sama laenuraha eest, mille juut sulle annab ja sina pead olema tänulik et see… Loe rohkem »
Pole hullu. Lääne Elu on õnneks kõigile lugejatele lugemiseks avatud, ka eelmisele “terviserikkega” kommentaatorile.
Kas leheneegri sõnum peabki tänapäeval piirduma sellega et – hiir hüppas, kass kargas vanakaru lõi trummi, lõi lõpuks lahti sai vaevast lahti. Ja nii saabki süüdimatu libe -raalne juudioligarhia ennast võimule veretada.