Väliskülalised jäid Haapsalus peetud EMi jalgpallimängu korraldusega väga rahule, küll aga oli nurinat pealtvaatajate seas. Eks oli ette teada, et kõik tribüünile istuma ei mahu ja viimastele jäävad seisukohad. Sellegipoolest ei oleks tohtinud juhtuda, et otse enne mängu sunnitakse lahkuma end juba toolidele sisse seadnud lastega pered või beebidega emad. Nii mõnigi, kes tahtis tulla reedest mängu vaatama, loobus, sest vaadata olevat vilets ja telest näeb ka.
Ajakirjanikuna staadionile VIP–väravast sisenedes ei saanud üldse aru, millise aia taha võib ja millise taha ei või minna. Võeti ära meie ID–kaardid, seejuures tunnistati ausalt, et ei tea täpselt, miks ja et millal need tagasi saab. Kuhu tohib minna ja kellega võib rääkida, ei osanud öelda ei väravas kaelakaarte jaganud noored ega teisedki official–kaelakaarti kandvad tegelased. Lõpuks saime turvatöötajaga siiski kokkuleppele ja mängijad ei jäänud intervjueerimata.
Neis segadustes langeb vastutus korraldajale Eesti jalgpalli liidule, kes ei olnud kõiki nüansse turvafirma ja vabatahtlikega selgeks rääkinud. Kuid eks ole vead esimese vasika kasvatamisel täiesti loomulikud ja andestatavad.
Lõpetaksin kiitusega — Haapsalu on oma töö teinud suurepäraselt. Meie staadioni muru kiitsid taevani nii kohalikud kui ka finaalturniiri tippfavoriidi Hispaania koondise treener ja Euroopa jalgpalliliidu delegatsioon.
