Juuni alguses sai Eesti suuremates toidupoodides ja internetis anda toetusallkirju Balti riikide valitsusväliste põllumajandusorganisatsioonide ühispetitsioonile, milles nõutakse võrdseid konkurentsitingimusi Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjatele.
Põllumajandus-kaubanduskoja ja põllumeeste keskliidu teatel andis petitsioonile oma toetuse 24 859 eestimaalast: 22 981 andis allkirja, 24 digiallkirja, 826 toetas avaldust internetilehtedel petitsioon.com ja petitsioon.ee ning 1028 inimest Facebookis.
Lätis koguti avaldusele umbes 18 710 toetusallkirja ja Leedus 20 000 allkirja (lõplikud arvud on täpsustamisel).
“Leedu, Läti ja Eesti rahvaarvu arvesse võttes teeb kogutud allkirjade hulk kõigi Eesti põllumeeste südame soojaks – eestimaalased hoolivad oma toidutootjatest,” ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.
Neljapäeval, 28. juunil arutavad Euroopa Liidu valitsusjuhid esimest korda ELi eelarvekava aastateks 2014–2020. Samal ajal toimub Brüsselis Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste ühismeeleavaldus, millega soovitakse Euroopa Ülemkogust osa võtvatele riigijuhtidele märku anda Balti riikide põllumeeste ja toidutarbijate rahulolematusest seoses ühise põllumajanduspoliitika ebavõrdse rahastamisega riikide lõikes.
„Kuigi tulisemad arutelud eelarve üle seisavad aasta teisel poolel alles ees, soovime selliste meeleavalduste ja aktsioonidega Brüsselile järjepidevalt märku anda, et me ei lepi valitseva ebaõiglusega ning võrdsete konkurentsitingimuste saavutamisel on Balti riikide põllumajandusel suur potentsiaal ühenduse tarbijate varustamisel kvaliteetse toiduga,“ selgitas Roomet Sõrmus.
28. juunil kohtuvad Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonide esindajad Brüsselis Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulziga ja annavad talle üle petitsiooni ning Baltimaades kogutud üle 63 500 toetusallkirja. Allkirjad toimetatakse ka Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole.
Põllumajandus-kaubanduskoja ja põllumeeste keskliidu teatel on Baltimaade toetused praegu madalaimad ja seda tahetakse põlistada veel pikkadeks aastateks. Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, Eestis 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, Hollandis aga 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused 2020. aastaks Eestis vaid 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni. Eesti põllumehi ei rahulda Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt tõuseksid meie toetused 2020. aastaks vaid 58% tasemele EL keskmisest. Ka Euroopa Parlamendi raportieelnõus pakutav 65% tase pole kindlasti rahuldav.
