Võib ette kujutada pensionäride jahmatust, kui nad kuulsid, et nende iga–aastane suur suvepidu jääb ära, sest kohaliku omaalgatuse programm ei toetanud nende pisikest rahataotlust.
12 aastat on raha leitud, nüüd tuli eitav vastus. Kibekiiresti midagi ette võtta, näiteks uut taotlust esitada enam ei jõua, sest projektid käivad oma kindlas rütmis.
Pensionärid kipuvad nurisema, et ühiskond neist eriti ei hooli, et elu on neil raske ja pension väike. Nüüdne otsus võinuks sellele arvamusele veelgi kinnitust anda, kuid tuleb välja, et hoolitakse ikka küll. Toimetusele helistati pärast sellekohase uudise ilmumist päris palju. Pahandati, taheti korjandust teha ja raha annetada, sarjati maavalitsust. Midagi niisugust ei ole juhtunud ühegi teise projektiga, mis on rahast ilma jäänud.
Asja päästsid linnavalitsus ja maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja, kes leidsid võimaluse pidu rahastada. Nii et lõpp hea, kõik hea.
kui aabram tuli rabi juurde ja kurtis, et elab 7lapse , naise , ämma ja äiaga 9m2 toas. ruumi pole, jube elu. võta kits omale veel sinna seltsiks käskis rabi ja tule kuu aja pärast tagasi. tuligi aabram kuu aja pärast kurtis et asi veel hullem. vii kits minema ja tule kuu aja pärast tagasi käskis rabi. kuu aega hiljem tuli aabram uuesti rabi juurde kes siis küsis, et kuidas nüüd on. hoopis teine asi, ruumi laialt ja elu ilus. nii ka meie pensionäridel
Tänud linnavalitsuse ja sotsiaalosakonna juhatajale!