Heljo Pikhof: parem varblane peos

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Heljo Pikhof

Üksi elavad vanaduspensionärid on teiste elanikerühmadega võrreldes suuremas vaesuses ja vaesusriskis. Enamasti jääb üksikute pensionäride igakuine sissetulek 300 kuni 400 euro vahele. Antud summast peab jaguma nii eluasemekuludeks kui esmatarbekaupadeks, nii söögiks kui ravimiteks, kõigeks muukski. Veereta iga veeringut näppude vahel nii hoolikalt kui tahes, aga kui tekib mõni ootamatu vajadus, pole raha kusagilt võtta. Kasvõi siis, kui toanurgast peaks teler, too truu kaaslane, üles ütlema, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof (pildil).

Heljo PikhofTilk mett tõrvapotti

Tegelike ja ärevas ajas ehk ülemõeldudki murede tõrvapotti tahaksin poetada tilgakese mett. Nimelt on kavas hakata maksma üksi elavale vanaduspensionieas pensionärile kord aastas ühekordset toetust. Seda ei saaks küll kõik üksikud pensionärid, sest pensione on erisuguseid ja kuhugi tuleb tõmmata piir.

Hinnanguliselt puudutab plaanitav pensionäri toetus 86000 inimest ehk ligi kaheksat protsenti Eesti elanikest, kelle (neto)pension on väiksem arvestusliku elatusmiinimumi kahekordsest määrast.

Elatusmiinimum võetakse aluseks seetõttu, et ta selgub kõige operatiivsemalt ja arvestab ka kulutuste tasemega. Tema kahekordne määr peaks aitama mitte üksnes allpool suhtelise vaesuse piiri elavaid vanemaealisi inimesi, vaid ka neid, kes elavad pisut pealpool piiri. Ja neid „piiri peal kõndijaid“ on päris palju.

Konkreetselt ja keerutamata: 2017. aasta sügisel on lootus täiendavale 115 eurole neil üksi elavatel vanaduspensionäridel, kelle pension jääb jooksva aasta aprillist septembrini alla 416 euro. Tõsi, see number võib mõni euro siia-sinna muutuda, sest päris täpseid arve ei ole hetkel veel võtta.

Toetust on kavas korrigeerida igal aastal, ent eelmisest väiksemaks ta minna ei tohi.

Töine tulu ei takista

Kui pensionär käib tööl, siis tema töötasu, nagu ka sotsiaaltoetusi, uue toetuse määramisel arvesse ei võeta. Riik tahab igati soodustada ka eakate töölkäimist, samuti osaajaga töötamist.

Lisaks on pensionieas töine tulu küllalt napp: rohkem kui pooltel juhtudel jääb see kuus alla 300 euro. Mõneti mõjutab seda tõsiasi, et üksikute pensionäride seas on rohkem naisi ja üldiselt teenivad meil igas eas naised meestest vähem. Uue toetuse määramine peaks hakkama käima sotsiaalkindlustusameti kaudu ja rahvastikuregistri alusel.

Üksainus kord ehk esimesel aastal tuleb üksikul pensionäril esitada ametile ka oma allkirjaga kinnitatud taotlus. Selle sammu rakendamine toob kaasa ametnike tööjõukulude kasvu, mis on aga suuresti ühekordne kulu. Edaspidi läheb tänu infosüsteemile hõlpsamalt.

Pensionäri toetust makstakse kalendriaasta eest, kusjuures arvestust peetakse 1. aprillist 30. septembrini. Kiirematelt taotluse esitajatel on toetust oodata alates oktoobrist.

Elukaart

Olen aastaid seisnud laste ja lastega perede vaesuse vähendamise ning parema eluolu eest. Viimasel ajal astutud sammude tulemusena on olukord üksjagu paranenud. Kui lastega perede netosissetulek oli viimastel andmetel 450 eurot leibkonnaliikme kohta kuus, siis kõige kitsamalt ehk 389 euroga peavad läbi ajama 65-aastased ja vanemad üksikud inimesed.

On viimane aeg anda kasvõi näpuotsaga toetust inimestele, kes on jõudnud elukaare teise poolde. Leppisime läinud kevadel valitsusliitu moodustades kokku, et see teema peab olema kirjas ka võimuleppe sotsiaalkaitset puudutavas osas.

Üksi elavate pensionäride toimetulekut parandav esialgne toetusskeem sai valitsuselt heakskiidu mullu suvel. Tänaseks on selle kallal kõvasti tööd tehtud, mistõttu on põhjust loota, et vajalikud muudatused nii sotsiaalhoolekande seaduses kui pensionikindlustuse seaduses saavad peagi seadustatud. Muidugi ei aja korra aastas makstav pensionäri toetus majast veel kitsikust välja. Ometi teadis juba vanarahvas, et parem varblane peos kui tuvi katusel. Seegi pisku võtaks tuleva aasta riigieelarvest ühtekokku kaheksa miljonit eurot. Aga küllap saavad paljud vanaemad või ka vanaisad lähitulevikus oma lastelastelegi lihtsamalt rõõmu valmistada.

Heljo Pikhof, riigikogu õiguskomisjoni esimees, SDE

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
MEGAIRW
6 aastat tagasi

No sots on sots – meil toimuvad massilised koondamised ja roosad ehitavad kõlvatut konkurentsi – selgelt hoiab see ka palgataseme all ( seletus : pensionär saab pensioni kui tööl käib ( muideks maailmas on vaid mõni riik kus selline asi toimib ) + maksame ka veel muid lisasid – loomulikult on ta nõus 2x väiksema palgaga tööd tegema kui mitte mingisugust toetust saav inimene – tekib paradoks : pensionär käib tööl , noor istub kodus ja saab eluasemetoetust )

Mnjah:)
6 aastat tagasi

Kui lihtne on probleemi lahendada reformiga – kõik eripensionid tuleb üle vaadata, sest neid on liiga palju ja summad müstilised. Mõni eripensioni suurus aitaks sadu pensionäre!

MEGAIRW
6 aastat tagasi
Reply to  Mnjah:)

Kõik eripensionid tuleb tühistada – on meil põhiseaduse järgi võrdõiguslikkus ju ( mitte et mõned riigitolad on võrdsemad )

sotse on
6 aastat tagasi

lihtsalt vastik vaadata, tundub ,et selle erakonnaga normaalne inimene ei liitu, sotside kõik valimislubadused on juba ammu unustatud, ennem valimisi lubasid kõike ja eks mõni lollike neid sellepärast ka valis,Miks ei ole elatisraha garanteerimise fond juba käivitunud?? ootame veel aastaid et üksikvanemaid toetada??? Mida te sotsialistid toompeal üldse teete?kas sooneutraalne debiilsus on tähtsam kui näiteks elatisraha garanteerimise fond?

kui asendaks
6 aastat tagasi

ka riigikokutaja igakuise kuluhüvitise ühekordse 150 eur. aastas, oleks õiglane

Savisaar
6 aastat tagasi

maksab pensionitoetust tallinlastele juba ammu, aga millist demagoogilist “seakisa” selle peale valitsuse poolt hakkas kostma.

kas ka
6 aastat tagasi

oma kooselajale üksikule kitsikuses elavale kitsele hakatakse ka toetust maksma, et talle rõõmu valmistada